Olgu pika jutu alustuseks kohe öeldud, et TEHIKus ei ole Uudishimuliku Isikuandmete Vaataja ametikohta, kelle ülesandeks on tööpäev sisustada Eesti inimeste terviseandmeid uurides. Küll aga on tekitanud küsimusi, miks Andmejälgija rahvastikuregistri infosüsteemi päringus on päringu tegijate hulgas tihti esindatud just Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Miks see nii on?

eesti.ee andmejälgija

Iga kodanik saab riigiportaalis eesti.ee » Andmejälgija kaudu tutvuda enda isikuandmete töötlemisega riiklikes andmekogudes. Andmejälgija » eesmärk on pakkuda kodanikule selget ülevaadet tema andmetega sooritatud toimingutest. Kui riigiportaali sisse logida, siis Andmejälgijani saab hõlpsalt liikuda kohe vasakmenüüst.

Edasi saab päringu tegemiseks valida infosüsteemi, olgu selleks Rahvastikuregister, Retseptikeskus, Ehitisregister, Kinnistusraamat või midagi muud. Valiku järgselt avaneb nimekiri, millised asutused või ettevõtted sinu andmeid kuupäeva ja kellaajalise täpsusega pärinud on.

TEHIK vahendab päringuid volitatud töötlejana näiteks vähisõeluuringu registrist, tervise infosüsteemist, retseptikeskusest, töötuskindlustuse andmekogust ja sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrist. Ükski konkreetne inimene andmeid uudishimu rahuldamiseks piilumas ei käi, vaid tegemist on automaatpäringutega. Automaatpäringute puhul suhtlevad erinevad infosüsteemid omavahel arvutite vahendusel ning inimesed nende päringutega kokku ei puutu.

 

Mis vahe on isiku laiendatud info päringul isikukoodi järgi ja isikuga seotud pereliikmed isikukoodi järgi?

Need on teenused, mida pakub Rahvastikuregister. Seose päring on see, mille puhul lisaks konkreetsele isikule päritakse rahvastikuregistris andmed ka temaga seotud olevate isikute kohta (abikaasa, lapsed, vanemad, õed-vennad).

Laiendatud isikuandmete päring hõlmab ka seda, kas sul on teovõime. Seda on vaja kontrollida näiteks selleks, et teada saada, kas sulle on määratud eestkostja ja kas sa saad ise digiloos mingeid muudatusi teha.

 

Miks andmeid üldse päritakse?

Valdavalt on kõik päringud seotud isikutuvastamisega nime ja isikukoodi alusel. Rahvastikuregistri vaatest on nähtavad päringud, mille kaudu tehakse kindlaks, kas päring tehakse õige isiku kohta. Kui näiteks inimene logib enda terviseandmetega tutvumiseks sisse Patsiendiportaali (digilugu.ee) keskkonda, siis automaatpäringuga Rahvastikuregistrisse kontrollitakse, kas see inimene on see, kes siia päringut tegema tuleb. Päringute sagedus sõltub seega mitmest erinevast faktorist: inimesest endast, tervishoiutöötajast või mõne ameti töötajast, kellel on oma tööks andmepäring vajalik.

Kuna kõiki Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevaid infosüsteeme haldab TEHIK, siis jääb TEHIKu nimetus Andmejälgijas ka teiste asutuste poolt tehtud päringute juurde. TEHIK vahendab muuhulgas tervise infosüsteemi päringuid. Võtame näiteks pensionid ja toetused, mille erinevaid liike on Eestis kokku kümneid. Kui Sotsiaalkindlustusamet, Eesti Haigekassa või Töötukassa määrab kodanikule toetust, hüvitist või puuet, siis nad vaatavad tervise infosüsteemis (TIS) olevaid andmeid. Küll aga ei ole see nii, et nad vaatavad kõiki andmeid, mis sinu kohta saada on. Asutustel on õigusaktidega piiritletud andmekoosseis, mida nad näevad.

Samuti võib teha päringu ka näiteks tervishoiuteenuse osutaja, juhul, kui tal on patsiendiga ravisuhe või seda ollakse planeerimas. Tasub tähele panna, et ravisuhe algab juba vastuvõtule registreerimisega. Seda päringut võivad teha nii arstid kui ka õed või isikud, kes osalevad ravitöös: näiteks logopeed või kliiniline psühholoog. Erandkorras võivad perearstid ilma vastuvõtuta teha tervisehindamist ja päringu, et ette valmistada tervishoiuteenust ning jälgida oma nimistu kroonilisi haigeid. Olenemata päringu tegijast peab see toiming olema õigustatud.

Tervise infosüsteemiga seotud päringuid on võimalik näha ka patsiendiportaali logiraamatust.