TEHIKu tööd

2022. aasta suvel Eestis alustav uus arstide ja teiste tervishoiutöötajate tööd lihtsustav lahendus võimaldab ettenägematu vajaduse korral ligipääsu välisriigi kodaniku terviseandmete kokkuvõttele. See tähendab, et kui inimene on sattunud õnnetusse ja ei ole pikkadeks selgitusteks adekvaatne või ei oska näiteks kohalikku keelt, siis on arstil võimalik saada esmane teave tema kriitiliste terviseandmete (ravimiallergiad, viimased operatsioonid jne) kohta ning tagada kvaliteetsem ravi.

Kuidas piiriülene digiretsept toimib? Piiriülene digiretsept on oluline kõigile inimestele, kes peavad välisriigis retseptiravimeid ostma. Selleks esitab patsient apteeki tulles oma pildiga dokumendi, millel on tema isikukood või mingite täiendavate tunnuste kogum (nt sünnikuupäev + kood). 

Eesti esimene proaktiivne, automaatne e-teenus, mis on kiire, lihtne ja mugav aitamaks peresid nende kõige rõõmsamal, aga ka kiiremal ajal. Uus Sotsiaalkindlustusametile loodud lahendus tagab lapsevanematele kiire ja lihtsa viisi riigi poolt pakutavaid toetuseid saada.  Kuidas e-teenus töötab? Tegemist on proaktiivse teenusega, mille eesmärk on lapsevanemaid võimalikult vähe ajaliselt koormata.  Lapse registreerimisel rahvastikuregistris käivituvad Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemis automaatsed protsessid, kus kasutatakse andmeid erinevatest andmekogudest, et kontrollida, kas lapsevanemal on õigus saada toetust ning teeb talle automaatselt eeltäidetud pakkumuse. See tuleb talle e-posti teel ning suunab ta iseteenindusse. Iseteeninduses saavad mõlemad vanemad pakkumusega tutvuda ja teha enda perele parimad valikud pakkumuse kinnitamisega. Perehüvitiste e-teenus on loodud mikroteenuseid toetaval tehnoloogial, mis võimaldas pakkumuspõhist lähenemist rakendada ka eriolukorra ajal kehtinud erivajadusega lapse vanemale mõeldud toetusele. 

Tervise infosüsteem on keskne riiklik andmekogu, mille vahendusel saavad tervishoiuteenuste osutajad, näiteks arstid ja õed omavahel andmeid vahetada ning näha teiste arstide poolt patsiendi kohta saadetud terviseandmeid. Tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus andmeid tervise infosüsteemi edastada.  Tervise infosüsteemis olevad andmed on patsiendiportaali kaudu nähtavad ka patsiendile endale. Tervise infosüsteem loodi juba 2008. aastal. Andmekogu omanik ehk vastutav töötleja Sotsiaalministeerium on volitanud TEHIKu seda haldama ja arendama.

Tervise infosüsteemi puhul on tegemist ühe Eesti digiriigi lipulaevaga, mis saab 2021. aastal 12-aastaseks. Selle tosina aasta jooksul on digilahendused saanud tervisevaldkonnas igapäeva lahutamatuks osaks. Informatsiooni jagamine, olgu selleks e-konsultatsioon, digiretsept, kaugteenused või mõni muu lahendus, on täielikult muutnud viise, terviseteenuseid tarbitakse. Arvestades üldist digitaalsete arengute kiirust, on tervise infosüsteemi vanus hakanud Eesti e-tervise arenguvõimalusi piirama. upTIS ongi tervise infosüsteemi järgmine suur arenguhüpe.

Koos COVID-19 viiruse levikuga muutusid inimeste terviseandmed olulisemaks kui kunagi varem - nende põhjal tehti otsuseid, mis puudutasid kõiki eluvaldkondi ja rakendati uusi COVID-19 piiranguid. Kuna sellist terviseinfot haldab TEHIK ja selleks, et pakkuda nii kriisijuhtidele, teadlastele kui ka meediale kiiret ning läbipistvat infot COVID-19 haigestunute kohta, hakkas TEHIK esimest korda Eesti meditsiiniajaloos seda väljastama avaandmetena. Paralleelselt COVID-19 vaktsineerimise alustamisega hakkas TEHIK avaandmetena väljastama ka vaktsineerimiste infot.

Tervise infosüsteemi võetakse andmeid vastu ligi tuhandelt terviseteenuse osutajalt. Nendele andmetele tuleb enne talletamist teha struktuuri ja sisu õigsuse kontroll. Kuidas see käib? Praegu tehakse seda valideerimismooduliga, mis on pärit eelmisest kümnendist ja ei rahulda enam tänapäevaseid vajadusi. Üks peamisi probleeme on, et saabuvate sõnumite sisukontrollid on liiga „leebed“ ning lasevad sageli läbi sõnumeid, mis ei ole äriprotsesside vaates väärtust loovad või isegi aktsepteeritavad. Uute kontrollide loomine ja rakendamine on kohmakas ja ajamahukas, langetab terviseandmete kvaliteeti TISis ja mõjutab otseselt rahvatervise kvaliteeti.

Projekti ülesanne on parandada tervise infosüsteemi meditsiinidokumentide struktuurikirjelduste loomise, haldamise ja avalikustamise protsessi. Selleks tuleb tõsta kirjelduste kvaliteeti, muuta loomeprotsess efektiivsemaks ning parandada avaldatud materjalide loetavust.

EESSI (Electronic Exchange of Social Security Information) on infosüsteem sotsiaalkindlustuse andmete elektrooniliseks vahetamiseks Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna sotsiaalkaitse- ning tervisevaldkonna riiklike asutuste vahel.

2022. aasta augustist on saanud uue sisu ja vormi senine Terviseameti infosüsteem, kuhu kuulub täna tervishoiutöötajate riiklik register, tervishoiuteenuste osutamise tegevuslubade riiklik register, proviisorite ja farmatseutide riiklik register. Ühtne uus andmekogu hakkab kandma nime tervishoiukorralduse infosüsteem (MEDRE 2).

Terviseameti laborite infosüsteem TALIS aitab vabaneda vananenud tehnoloogilistest lahendustest toidu keemia, mikrobioloogia, kosmeetika ja kliinilise mikrobioloogia valdkondades ning võimaldab läbi uute tehnoloogiliste lahenduste üle minna elektroonsetele menetlustoimingutele, luua kõrgemat teenusekvaliteeti ja hoida kokku kulusid.

SamTrack on infosüsteem, mis aitab muuta ravimitega seotud menetlusprotsesside kiiremaks ja mugavamaks.