Tervisevaldkonna e-teenuste ja tehnoloogia arendusportfell annab võimalikult tervikliku ülevaate kõigi arendustegevuste hetkeseisust. Arendusportfell on pidevalt uuenev vastavalt sellele, kuidas arendustegevused oma elutsüklis liiguvad.
Vastavalt sellele on arendusportfell jagatud seitsmeks osaks:
- Arendusideed
- Ärianalüüsi faas
- Arendusfaas
- Hindamisvälised arendustegevused
- Teistest valdkondadest arendusvajadused
- Toetavad äriarendused
- Ootel või pausil tegevused
Täpsemalt on igat faasi kirjeldatud vastava tabeli juures. Arendusportfellis ei kajastu juba olemasolevaid teenuseid ning nende hooldus- ja väikearendusi.
Arendusportfelli koostamise ja uuendamise eest vastutab e-tervise planeerimisüksus.
Arendusportfelli kinnitab e-tervise juhtkomisjon tuginedes e-tervise strateegianõukoja tagasisidele. Arendusportfell loodi 2023. aastal esimest korda e-tervise valitsemismudeli uuendamise käigus.
Kui teil tekib küsimusi arendusportfelli kohta, siis küsimustele vastab e-tervise planeerimisüksus (planeerimisüksuse juht Taavi Annus, [email protected]).
Viimati muudetud 1.3.2023
Kõik uued riiklikud IT arendused tervisevaldkonnas alustavad oma teekonda arendusideena. 2022. aasta sügisel kogus e-tervise planeerimisüksus Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutustest ühtsetel põhimõtetel koostatud ideevormil uusi arendusideid. Kõik laekunud ideed hinnati ühtsete hindamiskriteeriumite alusel, mille tulemusel tekkis koondhinnete järjestuse põhjal prioriteetsuse nimekiri. Toetudes planeerimisüksuse hinnangutele eeldustegevustest, vabadele ressurssidele ning strateegianõukoja tagasisidele kinnitas juhtkomisjon nimekirja arendusideedest, mis kohe 2023. aastal liiguvad ärianalüüsi (Alatabel 1.1). Ülejäänud arendusideed ootavad vastavalt oma prioriteetsuse järjekorrale vabanevat toetavat ressurssi (Alatabel 1.2). Järgmine arendusideede korje on planeeritud 2023. aasta kevadesse.
Alatabel 1.1 Arendusideed, mis kinnitati liikuma ärianalüüsi faasi
| Positsioon hindamise koondtulemuse alusel | Projekti nimi | Lühikirjeldus | Oodatav tulemus | Ajakava | Vastutaja |
| 1 | Ravimiskeem | THT-l puudub sageli selge ülevaade, milliseid ravimeid ja mis põhjusel patsient päriselt tarvitab, patsiendil aga on raskusi arusaamisega, mida ja millal ta võtma peab. Sagedased muudatused ravimiskeemis ja patsientide kommunikeerimata omavoli tekitavad patsiendile otsest tervisekahju üle- või alaravi kaudu. | Lahendus kuvab vaid need ravimid, mida patsient käesolevalt tarvitama peaks, nõuab enne uue ravimi määramist ravimiskeemi üle vaatamist ning võimaldab täiendatavatel spetsialistidel (apteekrid, tugispetsialistid, sotsiaaltöötajad) jätta kommentaare, kui on ravimiskeemi või õige tarvitamise osas küsimusi. | I-III kvartal arendus |
Patrick Pihelgas ([email protected]) |
| 2 | Immuniseerimise aruandlus tervise infosüsteemi andmete põhjal | Lahendusidee aitab muuta immuniseerimiskava vaktsineerimistega seotud andmete kogumise automatiseerituks. See hõlmab endas iga-aastaseid vaktsineerimisega hõlmatuse aruandeid, vaktsineerimiste kvartali aruandeid, vaktsineerimise andmeid nii vaktsineerija ja maakonna kaupa kui ka üleriigiliselt. | Vaktsineerimisega tegelevad tervishoiuteenuse osutajad ei pea iga kvartali ja aasta lõpus käsitsi vaktsineerimise andmeid koondama ja Terviseametile (TA) edastama, TA saab edaspidi kõik vajalikud andmed ise tervise infosüsteemist välja võtta. Samuti parandab andmete kogumise automatiseerimine oluliselt vaktsineerimise andmete kvaliteeti. | arendus |
Kerli Reintamm ([email protected]) |
| 3 | Eluanamnees | Erinevad spetsialistid koguvad patsientidelt olulist elulist teavet, mis loob konteksti nende terviseseisundi mõistmiseks, ning dokumenteerivad selle iga kord uuesti. Suures osas on tegemist muutumatu või harva muutuva infoga, mille pärimine võib olla patsiendile ebamugav, võtab ebaproportsionaalselt palju aega, vähendades seega sisulisema töö aega. | Eluanamneesi mikroteenus võimaldab kõikidel spetsialistidel koguda ühiselt vajalikku eluanamneesi infot struktureeritult ühte kohta ning täiendada vastavalt vajadusele. See tähendab, et patsient ei pea igal visiidil sama juttu rääkima, on võimalik tegeleda sisulisema tööga. | I-II kvartal ärianalüüs |
Patrick Pihelgas ([email protected]) |
| 4 | Ligipääsude süsteem | Tänane tervise infosüsteemi (TIS) ligipääsude süsteem on takistuseks moodsate teenuste loomisel ning kõigi osapoolte kaasamiseks tervise infosüsteemi abil inimeste tervise toetamisse. | Võimaldada ligipääse tervise infosüsteemis olevatele andmetele ja nende sisestamiseks rollipõhiselt ning paindlikumalt kui see täna on võimalik. | I-II kvartal ärianalüüs; II poolaasta arendus |
Taavi Annus ([email protected]) |
| 5 | TIS andmete edastuse õigus iseseisavalt tegutsevatele tervishoiuspetsialistidele | Füsioterapeudid, logopeedid ja kliinilised psühholoogid näevad TIS-is küll patsiendi andmeid, kuid ei saa andmeid (ravi kokkuvõtted, saatekirja vastused) TIS-i saata, mistõttu kasutatakse perearstiga suhtlemisel e-posti. Seaduseelnõu 600 SE vastuvõtmine võrdsustab ülal nimetatud spetsialistid 01.10.2023 tervishoiutöötajatega ning andmete TIS-i edastamise õigus laieneb ka neile. | Laiemalt on lahendus oluline komponent kliinilistele psühholoogidele, logopeedidele ja füsioterapeutidele iseseisva tegutsemisõiguse andmisel. Lahendus võimaldab esmatasandit toetavatele spetsialistide äriühingutele anda iseseisvalt tegutsevate teenuseosutajate staatus, et Tervisekassa saaks hakata nendega sõlmima ravi rahastamiseks otselepinguid. Kitsamalt on lahendus vajalik praktika kooskõlla viimiseks muutuva õigusega ja patsiendi andmeid puudutava infovahetuse täielikult TIS-i viimine. | I kvartal ärianalüüs; II kvartal arendus |
Vootele Veldre ([email protected]) |
| 6 | Tervishoiuteenuste dokumenteerimisloogika uuendamine | Tänane dokumendipõhine tervisejuhtumi lõpus kokkuvõtete jagamise dokumenteerimise loogika ei vasta enam tervisesüsteemi vajadustele. Kuna patsiendid liiguvad, ei jõua info õigel ajal õigete osapoolteni, mistõttu tehakse dubleerivaid analüüse, inimesed esitavad samu terviseandmeid korduvalt, mis tekitab andmeliiasust ja tervishoiuressursside raiskamist. Korduvate patsiendi ütluspõhistele andmetele tuginemine olukorras, kus spetsialisti poolt loodud samad andmed on juba olemas, tekitab asjatut riski ka ravikvaliteedile. | Luua kokkulepped ja tehnilised eeldused teenuse dokumenteerimiseks tihedamini, sagedamini, väiksemas andmekoosseisus ja vajadustele vastavalt. | I-II kvartal ärianalüüs; II poolaasta arendus |
Karin Rääsk (Karin.Rää[email protected]) |
| 7 | Tervisevaldkonna rakenduste andmejälgija logikirjete ühtlustamine | Tervisevaldkonna rakenduste andmejälgija logikirjed vajavad ühtlustamist | Eesmärk on vähendada TEHIK-usse, TTO-desse, AKI-sse tulevaid pöördumisi TIS logikirjete korrastamise abil. Ühtlustame: -Patsiendiportaalis kuvatava info -Eesti.ee andmejälgijas kuvatava info | I-II kvartal ärianalüüs; I-III kvartal arendus |
Kristiina Kauer ([email protected]ik.ee) |
| 8 | Töötamise registri (TÖR) liidestus MEDRE infosüsteemiga | Hetkel on tervishoiukorralduse infosüsteemil (MEDRE) võimalik töötamise registri vahendusel pärida ainult töölepingu alusel tööle võetud töötajate andmeid. | Töötamise registri vahendusel on võimalik pärida Terviseametil kõikide VÕS lepingu liikide kohta teavet. | 2023: Arendus juuniks |
Kaidy Teppe ([email protected]) |
| 9 | Uue põlvkonna tervise infosüsteem – Tervise ökosüsteemis vajalike FHIR klient-teenuste analüüs | Puudub ülevaade tervishoiuasutuste tehnoloogilisest võimekusest juurutada FHIR teenuseid | Tagada parem ülevaade tervisevaldkonna ökosüsteemi vaates võimalikest probleemkohtadest ja neid adresseerivatest potentsiaalsetest lahendustest, mis aitavad sündmuspõhise andmevahetuse raames kaasa parema koostalitusvõime saavutamisele | I poolaasta ärianalüüs |
Viljar Pallo ([email protected]) |
| 10 | Teavitused ja meeldetuletused patsiendiportaalis | Patsiendiportaali analüüsist tulenes, et lõppkasutajate ootus on, et PP saadaks teavitusi ja meeldetuletusi erinevate tervist puudutavate tegevuste osas. | Arendatud on funktsionaalsus, kus PP saadab inimesele vastavalt tema valitud kanalitesse (SMS; e-post) teavitusi ja meeldetuletusi (nt uue saatekirja kirjutamine, millest saab liikuda otse digiregistratuuri; teavitus uue retsepti või ravimiskeemi uuenduse kohta, millest saaks liikuda ravimite lehele; teavitus retsepti aegumise/pikendamise/väljaostmise kohta; teavitus uue analüüsitulemuse kohta; vastuvõtuaja meeldetuletus; sõeluuringu meeldetuletus jms) | 2023: I-III kvartal I etapp, analüüs; IV kvartal II etapp disainid ja copywriting |
Signe Asi ([email protected]) |
| 11 | Patsiendikindlustuse ja –ohutuse süsteemi toetavad IKT arendused-TEHIK-RES-IKT | patsiendikindlustus (TTO kohustuslik vastutuskindlustus) hetkel Eestis puudub, patsiendiohutuse süsteem vananenud ja ebaühtlane | patsiendikindlustuse süsteemi loomine välditava kahju hüvitamiseks ja patsiendiohutuse suurendamine ebavajaliku kahju tekkimise vähendamiseks tervishoiusüsteemis. Toetavate IKT lahenduste arendamine süsteemi toimimise tagamiseks. | 2023: I-II kvartal ärianalüüs; I-IV kvartal arendus |
Kerstin-Gertrud Kärblane (Kerstin-Gertrud.Kä[email protected]) |
| 13 | Tervisejuhtimise töölaud (TJT) | Patsientidega tegelevad spetsialistid ei tegutse piisaval määral ühtses inforuumis, struktureeritud terviseandmete kättesaamine on tülikas ja aeganõudev. Heade lahenduste juurutamine käib TTO infosüsteemide arendajatele üle jõu. | Toome kõik patsiendiga tegelevad spetsialistid ühtsesse inforuumi, kus terviseandmeid kuvada, sisestada ja erialade vahel efektiivselt vahetada, seejuures keskse lahenduse kaudu, vältimaks liigset arenduskoormust TTO infosüsteemide arendajatele. | I etapi tulemused III kvartal |
Patrick Pihelgas ([email protected]ee) |
| 14 | Patsiendiportaali esileht | Patsiendiportaali analüüsis tõid kasutajad välja, et lisaks personaliseeritud infole peaks ka üldisem terviseinfo olema leitav just patsiendiportaalis, et ei peaks käima Google otsingumootoris, mis pole just kõige parem koht terviseinfo otsimiseks. Nii tervishoiuteenuse osutajate esindajad kui ka inimesed lõpp-kasutajatena ootavad, et uus portaal koondab tulevikus kokku ka praegu patsientidele jagatavad diagnoosidega seotud juhised ja infomaterjalid. Samuti on vajalik hästi töötav otsingufunktsioon ja KKK-laadne sisu liigendamine | Patsiendiportaalile on koostatud enne sisselogimist tervisedendusliku sisuga esileht, mis koondab kokku erinevad tõenduspõhised tervist hoidva ja edendava sisuga veebilehed. Veebilehtede sisu haldamise eest vastutab selle omanik ning Patsiendiportaali esileht võimaldab ilma Google otsingut teostamata leida olulise tervise hoidmise, säilitamise ja edendamise teemalise teabe ning tõsta seeläbi elanikkonna terviseharitust. | I kvartal ärianalüüs; Arendus töös 2023 august |
Signe Asi ([email protected]) |
| 15 | Infomudelite mudeldamise töövahendi tehniline analüüs + arendustööd | Tänasest lahendusest on puudu keskne andmestiku mudel, mis oleks sõltumatu kasutatavast andmevahetusstandardist ja kirjeldaks vaid äriloogiliselt, milliseid andmeid erinevate tervise andmete kogumiseks ja dokumenteerimiseks tuleb kaardistada. | Lisaks loodavatele sisuloome töörühmadele on eesmärk arendada/soetada töövahend, mis hõlbustaks töörühmaga koostöös loodud infomudelite visualiseerimist, haldamist ning avaldamist. Lahendus võimaldab meil tagada tervise valdkonna ülese alusandmete standardiseerituse ning selle kättesaadavuse kõigile osapooltele. Ühtsete tervise valdkonna infomudelite ühtsel kujul loomine ja avaldamine on aluseks koostalitlusvõimelistele andmetele juba andmete allikas (mitte ainult TISiga andmevahetusel). | I-III kvartal ärianalüüs; IV kvartal arendus |
Kerli Linna ([email protected]) |
| 17 | Terviseameti välisveebi üle tõstmine VP2 platvormile | Terviseameti väliveeb on vananenud ja kaotab TEHIKu-poolse tehnilise toe, samuti ei tehta vanale veebile enam suuremahulisi arendusi. TEHIKu-poolne tähtaeg Terviseameti uuele veebile üleviimiseks on november 2023. | VP2-le üleminek võimaldab kuvada Terviseameti sisu kaasaegselt ning sihtrühmast lähtuvalt. Samuti tagab see lehe jätkusuutliku toimimise ja järjepideva tehnilise toe. | Arendus peab olema teostatud november |
Triin Vasli ([email protected]) |
| 19 | Klassifikaatorite haldusmooduli tehniline analüüs ja arendustööd | Tervise infosüsteemi andmevahetuses kasutatavad klassifikaatorid ning koodiloendid on täna enamuses avaldatud Publitseerimiskeskuses. Tänane haldusprotsess on keeruline ja ajakulukas, kuna loendite haldamine on lahendatud käsitööna Exceli failides ning puudub ka korralik alusmaterjali säilitamise keskkond. | Luuakse klassifikaatorite haldusmoodul, mis võimaldab loendite kirjeldamist, loomist, muutmist ja versioneerimist. Samuti klassifikaatorite ja koodiloendite metaandmete end nn passi haldust, seostamist kasutuskohadega ning teiste loenditega. Hallata üleminekutabeleid, mis toetavad tugevamalt versioonide muudatusi arendajatele. Samuti võimaldada klassifikaatorite ja koodiloendite masinmõistetav automaatne kättesaadavus lõppkasutajatele. Lisaks on plaanitav lahendus mõeldud kasutamiseks laiemalt sotsiaalministeeriumi haldusala terminoloogiate haldamiseks. | I kvartal ärianalüüs; II-III kvartal arendus |
Kerli Linna ([email protected]) |
| 20 | Kodulähedased analüüsid | Eestis ravi pakkumisel on nii füüsilised kui infotehnoloogilised piirangud, millega peab inimene siiani leppima ja isiklikud soovid/vajadused ei ole aktuaalsed. Selleks ,et inimene ei oleks nii sõltuv teenusepakkuja piiridest on üheks võimaluseks anda inimesele vabadus kasutada kontaktvastuvõtu asemel kaugvastuvõttu või valida teenusepakkuja, kelle juures oleks võimalik raviks/ennetuseks määratud analüüside tarbeks proovimaterjali jätta. Aastal 2022 on Eestis kasutusel 5 või enamat HISi, mille koostalitusvõime on nullilähedane ning tekib killustatus inimese terviseinfo edastamises ja haldamises. | Kodulähedaste analüüside projekt toob inimesele proovimaterjaliandmise võimaluse kodule lähemale ja sõltumatuks teenusepakkujast. Antud projektil on järgmiseks aastaks kaks eesmärki a) ravikvaliteedi parendamine ühtsete kvaliteedinõuete kehtestamise kaudu laboriteenustele ja b) teenuse tehniline arendus, mis võimaldab tellida laborianalüüse läbi HIS/PA IS ja loob võimaluse läbi TJT laborianalüüse tellida | I poolaasta ärianalüüs ja prototüüpimine; II poolaasta arendus; |
Karin Kõnd (Karin.Kõ[email protected]) |
| 21 | Nõusolekuteenusega liidestumiseks vajalike nõuete kokkuleppimine | Digilahenduste teejuhi aruteludest selgus, et kuna terviseandmed on tundlikud andmed, siis riikliku nõusoleku teenusega liitumiseks on vaja jõuda kokkuleppele, mis olukordades ja millistel tingimustel on võimalik rakendustel kesk-süsteemiga andmeid vahetada. Vajalik on sõlmida kogu sektoris kokkulepped hindamise ulatuse, eesmärgi ja korralduse osas. Sama seisukohani jõudis ka EY 05.02.2021 nõusolekuteenuse analüüs. | Nõusolekuteenusele üleminekuks on olemas süsteem, kuidas lahendusi hinnata ning 2023. a jooksul on kogu sektoris kokkulepped sõlmitud hindamise ulatuse, eesmärgi ja korralduse osas. | ärianalüüs |
Liis Kruus ([email protected]) |
| 22 | Mürgistusteabekeskuse ja Medre infosüsteemi andmete liidestamine andmelaoga ning andme analüüsi võimekuse tõstmine | Andmed on killustunud erinevate infosüsteemide ja tabelite (Excel) vahel. Peamisteks kitsaskohtadeks suur käsitöö osakaal ja andmeanalüüsi vähene võimekus. | Andmelao projekti oodatavaks tulemiks on Terviseameti analüüsivõimekuse suurendamine, mis tagatakse andmekvaliteedi parandamise ning analüüsiprotsesside kiirendamise ja tõhustamise kaudu. Projekti üheks tulemiks on ka analüüsist tulenevatele kitsaskohtadele juhtide tähelepanu juhtimine ning seeläbi juhtimisotsuste langetamisele kaasa aitamine. Tegemist on protsessi innovatsiooniga, mille käigus muudetakse andmeanalüüs ning visualiseerimine senisest efektiivsemaks, seda eelkõige läbi aruannete koostamise ning automaatse aruandlusega. | I poolaasta ärianalüüs; II poolaasta arendus |
Eteri Demus ([email protected]) |
| 23 | Tervisestatistika kogumisel uuele andmekogumise loogikale üleminek | Tervisestatistilisi andmeid kogutakse hetkel agregeeritud aruannetega andmete kogumisplatvormi A-veeb kaudu. Eesmärk on vähendada TTOde andmete esitamise koormust ning võtta kasutusele maksimaalselt tervise infosüsteemi individuaalsed andmed. Senine agregeeritud andmete kogumise platvorm A-veeb suletakse. | Individuaalandmete põhjal statistika tegemine; kiirem info andmetarbijatele ning sisend rahvastiku tervise arengukava programmide hindamisse. | Teemade kaupa. Ühe teema rakendamine 2023 a lõpuks - 2024 a esimesel pool aastal. Teistel ärianalüüs |
Jane Idavain ([email protected]) |
| 25 | TA NHL labori laoprogramm | TA NHL laboris puudub laoprogramm. Saabuvaid reagente ja materjale tellitakse ja hallatakse (registreeritakse, kontrollitakse) manuaalselt. Tellitava kauba kogus kogu aeg suureneb ja info (sh lao seisu ja säilimisaja „kukkumiseks“) haldamiseks ei ole programmi. Käsitöö suur hulk võimaldab tellimise ja mahakandmisega seotud probleemidel tekkida. | Võtta kasutusele TA NHL laoprogramm, mille abil saab vähendada manuaalse töö hulka ja see läbi vähendada vigade arvu. Lihtsustada materjalide ja tarvikute tellimist, kauba saabumise ja haldamise infot ning suhtlust tarnijatega. | Ärianalüüs |
Marliin Koolmeister ([email protected]) |
| 28 | Automaatse sisu generaatorite tehniline analüüs + arendustööd | Täna on andmekorraldustalitusel palju käsitööd vajavad lahendused. Kõik juurutusjuhendid, juhendid, kasutajajuhendid ja muu vajalik info kirjutatakse käsitsi erinevatesse failidesse, neid ajakohastatakse, muudetakse ning siis tekib uus fail. Selliste failide haldus ja ajaloo säilimise vajadusest tulenevalt on keerukas. | Loodav tehnilise lahendus peaks elimineerima suures osas dubleeriva, käsitsi tegemise vajaduse ning genereerima metaandmestiku põhjal juhendi, etteantud vormiga. | III kvartal ärianalüüs; IV kvartal arendus |
Kerli Linna ([email protected]) |
| 33 | Ravimiameti infosüsteemi Samtrack uuendamine, II etapp | Ravimiameti (RA) menetluste infosüsteem Samtrack on vananenud | Infosüsteemi Samtrack uuendamise II etapis on eesmärgiks luua moodul, mis toetab müügiloata ravimite ja eriluba nõudvate kaupade menetlemise äriprotsesse | I-II kvartal SF vahendid; III kvartal hange; III kvartal analüüs ja arendus |
Marko Tiisler ([email protected]) |
| 34 | Tubakatoodete teavituste sisuline automatiseeritud kontroll | Tubakaseadusest tulenevalt tubakatootele ja tubakatootega seonduvale tootele esitatavate nõuete täitmise kontrollimise võimekus on puudulik teavituste suure arvu tõttu (2000 teavitust kuus). | Kontrollida teavitused täites tubakadirektiivi ja tubakaseaduse nõudeid :toksikoloogilised andmed toodete koostisosade ja neist eralduvate ainete kohta, teave nikotiini doseerimise ja omastamise, tootmisprotsessi, kapslite/mahutite suuruse, nikotiini sisalduse, keelatud ainete (maitse ja lõhnaained, kofeiin, tauriin, vitamiinid, jm ohtlikud ained), sigarettide tõrva sisalduse, vingugaasi sisalduse, värvainete, kasutamise juhiste ja turu-uuringute, aastaste müügimahtude kohta. | Projekti I etapp |
Mikaela Pakosta ([email protected]) |
| 36 | Unikaalsete identifikaatorite haldusliidese tehniline analüüs + arendustööd | Tänases CDA standardi kasutamise üheks eelduseks on OIDide kasutamine unikaalsete identifikaatorite defineerimiseks. OIDid on kasutusel nii HL7 V3 toimingusõnumistes kui ka CDA-des selleks, et identifitseerida teatud elemente ning tagada väärtuste üleriigiline ja ka seeläbi ülemaailmne unikaalsus, seeläbi seoses FHIR teenuste kasutuselevõtuga on kasutusele tulemas unikaalsed identifikaatorid URL-id. OIDide haldus toimub täna Publitseerimiskeskuses selleks loodud haldusvahendis, mis on täielikult vananenud tehnoloogial ning pärandteenus. Lisaks ei ole tänane haldusliides kasutajasõbralik ega sisalda kogu vajalikku andmestikku OID kohta. | Luuakse tänapäevasel tehnoloogial põhinev haldusliides, mis võimaldab OID/URIsid luua, muuta ja hallata. Iga TTO saab hallata määratud harus enda objekte ning andmekorraldusanalüütik ei unusta uute teenuste juurde luua ka uut unikaalset identifikaatorit. Unikaalsed identifikaatorid (OID-d ja URL-d) on paremini kirjeldatud ja paremini arendajatele kättesaadavad ning haldusliides on näha ka kasutuskohad. Pärandteenuse Publitseerimiskeskus saab sulgeda. | I kvartal tehnilise lahenduse analüüs; II - III kvartal ärisisendi ja ärianalüüsi põhjal arendus; IV kvartal kolimine |
Kerli Linna ([email protected]) |
| 38 | MTK kodulehe 16662.ee uuendamine | Loodud süsteem ja kasutuskeskkond vajavad kaasajastamist, sest olemasolev kodulehekülg on loodud keerukale platvormile ning info täiendamine ja artiklite, kiirete uudiste ülespanek on raskendatud, keskuse digitaalne efektiivsus jääb ajale jalgu. Lisaks ei piisa olemasolevast kriisiolukordades info tagamiseks. | kodulehe töökeskkond muutub loogiliseks, olemasolevat pinda kasutatakse otstarbekamalt, paraneb loetavus ja info jagamine õnnestub mugavalt, vähemate klikkidega. | I poolaasta ärianalüüs + hange; II poolaasta arendus |
Mare Oder ([email protected]) |
| 39 | Hinnakokkulepperavimite järelevalve krati rakendamine | Hinnakokkulepperavimite puudumine apteegis tähendab inimestele aastas lisakulu kuni 2,7 miljonit eurot. Hinnakokkulepperavimite olemasolu kontrollimiseks viivad RA`i inspektorid apteekides kohapeal läbi inspektsioone, mis on väga ressursimahukad. RA puuduvad andmeanalüüsil põhinevad tööriistad tuvastamaks kõige tõenäolisemad rikkujad, et suunata inspektsioonid nendesse apteekidesse | Projektiga luuakse andmeanalüüsi keskkond, mis võimaldab RAi inspektoritel läbi viia inspektsioonieelse riskianalüüsi ja leida need ravimid ning apteegid, kus rikkumise tõenäosus on kõige suurem | I-II kvartal SF vahendite hankimine; II kvartal hange; III kvartal analüüs ja arendus |
Liis Prii ([email protected]) |
| 41 | Ravimiameti tegevuslubade registri (RKAB) uuendamine | RKAB (kasutusel 2006 a), on ka RA järelevalve tegevust toetav infosüsteem, on tehnoloogiliselt vananenud ja ei toeta enam vajalikke menetlusi. Puudu on igapäeva-tööks vajalikud olulised funktsionaalsused. RKABi on aastate jooksul arendatud vastavalt seadustest ja sisemistest tööprotsessidest tekkinud vajadustest. IS arhitektuur on läinud järjest keerulisemaks ja arenduste läbiviimine on järjest keerukam (teatud juhtudel ka võimatu) ning ka kulukam. | Eesmärgiks on arendada uus, kaasaegne infosüsteem, mis toetab ravimiseadusest tulenevate järelevalvetegevuste teostamist. Lahendus puudutab kõiki RA poolt väljastatavate tegevuslubade ja tehtavate järelevalvetega seotud äriprotsesse. | I kvartal SF vahendite hankimine; III kvartal hange; IV kvartal ärianalüüs |
Maarja-Liisa Sulg ([email protected]) |
Alatabel 1.2 Ootel arendusideed
| Positsioon hindamise koondtulemuse alusel | Projekti nimi | Lühikirjeldus | Oodatav tulemus | Ajakava | Vastutaja |
| 12 | Patsiendi elulõpu tahteavalduse (PET) loomise ja rakendamise võimaldamine läbi Patsiendiportaali | Eesti seadusandluses (VÕS § 767 lg 1) on sätestatud, et enne raviteenuse osutamist otsustusvõimetule patsiendile peab välja selgitama tema tahte. Täna puudub ühtne süsteem, mida usaldaksid nii TTOd kui inimesed ja mis väljendaks otsustusvõimetu patsiendi tahet. Otsustusvõimetu isiku tahe jääb a) välja selgitamata või b) seda asendab lähedaste tahe. | Kui Patsiendiportaali lisandub võimalus koostada patsiendi elulõpu tahteavaldus, tekib arstidel usaldusväärne ning üheselt mõistetav viis juhinduda otsustusvõimetu patsiendi ravimisel patsiendi tahtest. | Alustada ärianalüüsiga |
Kersten Kõrge ([email protected]) |
| 16 | Haiglaravimid–Medflow | Hetkel on erinevates raviasutustes kasutusel erinevad haiglasisesed ravimite ordineerimise infosüsteemid, kuid erinevad on ka protsessid ja dokumenteerimise põhimõtted ning praktikad. Suur osa ravimite dokumentatsioonist on paberkandjal ja infot dubleeritakse. Patsiendi anamnees ning tema kehtiva ravimiskeemi ülevaade ei ole kiirelt ja kergelt leitav. Kõik andmed haiglas patsiendile määratud ja manustatud ravimitest ei liigu erinevate raviasutuste vahel ning terviklik ülevaade puudub ka riiklikul tasandil (TEHIKul, Tervisekassal) | Eesmärk on luua uus "medflow" mikroteenus haiglaravimite määramise/manustamise info liigutamiseks (haiglatest TIS-i), mis põhineb rahvusvahelistel loenditel/klassifikaatoritel ning kus andmevahetus toimub sündmuspõhiselt (FHIR standardil) | I poolaasta FHIR andmevahetuse eelduste loomine; II poolaasta arendus |
Brigitha Kask ([email protected]) |
| 18 | Suunamiste tüüpstandard | Praeguses suunamiste (sh saatekirjade) süsteemis toimivad suunamised eri standardite järgi, mistõttu ei ole võimalik luua ühtset ja selget ülevaadet kõikidele patsiendile vormistatud suunamistest. Sellise ülevaate puudumise tõttu vormistatakse üleliigseid suunamisi, patsient käib tarbetutel uuringutel ja visiitidel. | Viia kõik suunamised (sh saatekirjad) ühtsele standardile, mis võimaldaks neid spetsialistide jaoks tervisejuhtimise töölaual ühe malli järgi kuvada ja anda ülevaate patsiendi liikumistest, planeeritud visiitidest, uuringutest, analüüsidest. | I-II kvartal ärianalüüs; |
Patrick Pihelgas ([email protected]) |
| 24 | Farmakogeneetika teenuse sihtrühma moodustamine | PerMed projektis on üheks kahest 2023 rakenduvast teenusest farmakogeneetika, et anda arstile retsepti väljakirjutamisel meeldetuletus, kui väljakirjutatava ravimi toime on mõjutatud farmakogeneetilise koosmõju tõttu. Esialgu on vaja hinnata depressiooni ja SVH ravimite fookuses, kas teenus on kulutõhus ning kui tulemuse alustel otsustatakse teenuse arendamisega jätkata on vajalik teenuse töölerakendamiseks leida farmakogeneetika teenuse sihtrühm, kellele teenust pakkuma hakata. | Idee on vajalik farmakogeneetika teenuse sihtrühma leidmiseks. Retseptikeskusesse või andmelattu tuleb lisada uus päring, mis käivitub kokkulepitud aja tagant ja leiab isikud, kellele on määratud depressiooni või SVH ravimeid. RK edastab isikute andmed TISi, kus toimub päringu rikastamine TISi andmetega. | III kvartal ärianalüüs |
Getter Hark ([email protected]) |
| 26 | Laboriinfosüsteemi arendus | Hetkel kasutusel olev laboriinfosüsteem (LIS) ei võimalda laborile vajalikku paindlikust ja jääb hätta suurenevate proovide hulgaga (registreerimine on aeganõudev protsess, andmed seadmetest liiguvad LIS aeglaselt, andmete liikumisega esineb tihtipeale probleeme, andmete edastamine arstidele, digilukku on aeglane ja käsitöörikas protsess jms. Kasutusel olev LIS ei ole kasutajasõbralik, ega paindlik ja on keeruline hallata ning sellest tulenevalt on ka suur vigade tekkimise oht (vale sisestamine, andmete mitte kandmine TIS-i vale liigutuse korral jmt). | Süsteem muutuks kiiremaks, mugavamaks, paindlikumaks, töökindlamaks, kasutajasõbralikumaks. Labor saaks suurendada töömahtu ja osaleda aktiivsemalt erinevates EU ülestes arendusprojektides (nt WGS andmed, teostatud uuringute aruanded jmt) ja pakkuda paremat tuge eesti haiglatele/laboritele korraliku referentlabori teenuse kaudu. LIS toetaks labori kvaliteedisüsteemi, kus proovide liikumine ning tulemuste jälgitavus oleks ladus ja lihtsasti jälgitav/leitav. Labori töövoos vajalik kvaliteedikontroll ning kasutatavate materjalide jälgimine on dokumenteeritud ja vajalikud andmed hõlpsasti leitavad. | Hanke läbiviimine + arendus |
Janne Pullat ([email protected]) |
| 27 | Teavitus perearsti digitaalsele töölauale | Perearst ei tea, et tema nimistus olevat patsiendile on tehtud kiirabi väljakutse ja et ta on vajanud erakorralist terviseabi. Riigikontrolli aruanne „Erakorraline meditsiin“ 23.10.2018, soovitus tervise- ja tööministrile nr 137 : „Luua 2020.aastaks infotehnoloogiline lahendus, mille abil jõuaks perearsti töölauale igapäevaselt info, millised tema nimistu patsientidest on eelneva päeva jooksul pöördunud EMO-sse või kiirabisse. | Loodud on infotehnoloogiline lahendus, mille abil jõuab perearsti töölauale igapäevaselt info, millised tema nimistu patsientidest on eelneva päeva jooksul pöördunud kiirabisse. Lisaks kiirabi visiidist teavitamisele, on perearstidele vajalik nende aktiivne teavitamine ka patsientide EMO visiitidest ning e-konsultatsioonidele suunamise vastustest. Seetõttu peaks loodav tehniline lahendus olema universaalne ja sõltumatu sisendist ning võimaldama tarkvara arendustööde järgmistes etappides lisada kiirabi visiidi infole ka teavituse EMO visiidi, e-konsultatsioonide vastuste jmt kohta. | Ärianalüüs | Puudub |
| 29 | E-konsultatsioon õendusteenusel | Õendusteenuste osutajatel ei ole võimalust konsulteerida oma patsientide perearstidega läbi e-konsultatsiooni. | Koostöös osapooltega töötada välja õendusteenuste osutajatele e-konsultatsiooni tingimused ja sõlmida osapoolte seltsidega vastavad kokkulepped. | I poolaasta ärianalüüs; II poolaasta arendus |
Mari Kalbin ([email protected]) |
| 30 | EBMEDS otsustustoe (OT) viimine TJT töölauale | Patsiendipõhise otsustustoe laiendamise vajaduse analüüsimisel selgus, et haiglad ei ole patsiendipõhist lahendust kohe kasutusele võtma, kuid soovijatele seda võimaldatakse. Mõistlik OT soovitused teha kättesaadavaks keskseks TIS liideses ehk TJT-l. Ka teised platvormid/ projektid (PerMed geeniandmetel põhinev riskiskoori alusel ravisoovituse kokkuviimine ning TTOni toimetamine; andmevaatur või TJT) ei tohi anda soovitusi, sest ei ole meditsiiniseadmed. Perearstid saavad ravisoovitused kätte juba EBMEDS tarkvara kaudu ja see lahendus on vaja viia nüüd ka eriarstideni kättesaadavaks läbi TJT. | Lahenduse eesmärk on vähendada kulutusi ning arendusi iga haigla põhiselt otsustustoe eraldi loomiseks, sest see on väga mahukas. Soovime liita EBMEDS OT soovitused keskse TJT-ga, et need oleksid kättesaadavad nii pere- kui eriarstidele. | Ärianalüüs (arendus peale TJT valmimist) |
Liis Kruus ([email protected]) |
| 31 | TIS täiendus - vaktsiinikahju | Vaktsiinikahju taotluste hindamisel saab Ravimiamet lähtuda ainult TISis dokumenteeritud andmetel. Enamusel juhtudest TTO ei märgi epikriisi / ei tekita eraldi epikriisi lisaks immuniseerimistõendile seda, mis õlavarde/reielihassesse patsienti vaktsineeriti. Kui kaebus puudutab ühe jäsemega seotud vaevusi, siis teadmata seda, mis õlavarde/mis jala reielihasesse vaktsiini süstiti, on võimatu hinnangut anda võimaliku põhjusliku seose olemasolu või puudumise kohta. 2023. jaanuarist rakendub vaktsiinikahju seadus ka teistele vaktsiinidele ning sageli tehakse mitut vaktsiini samal ajal erinevasse õlavarde/reielihasesse, siis seda olulisem see teave Ravimiametile hinnangu andmiseks on. | Immuniseerimistõendile on lisatud väljad parem/vasak õlavars / parem/vasak reielihas | Õigusloome muudatus ja arendused |
Maia Uusküla (Maia.Uuskü[email protected]) |
| 32 | Haiglaravimid–püsiraviskeem | Tervishoiutöötajatel puudub terviklik ravimiinfo, mis on vajalik parema ravimikvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamiseks (nt ravimine koostoime hindamiseks). Arstid eelistavad paberil ravimite ordineerimist digitaalsele ordineerimisele. | Eesmärk on luua uus "püsiraviskeemi" mikroteenus, mille abil on kõigil tervishoiutöötajatel võimalik ravimeid ordineerides saada kompaktne ülevaade patsiendi poolt konkreetsel ajahetkel kasutatavatest ravimitest. | I poolaasta ärianalüüs; II poolaasta arendus |
Brigitha Kask ([email protected]) |
| 35 | Terviseameti IT-arendus, 5G sagedusload ja taotlused | Lahendamist vajab sagedusloa taotluste kooskõlastusi koondava andmebaasi puudumine. Dokumendid on aja jooksul registreeritud, kuid ei ole kiirelt leitavad ning konkreetse tööülesande täitmisel kulutab ebamõistlikult palju tööaega. | Terviseametil on töö tegemist lihtsustav infosüsteem ning sageduslubade kooskõlastused ja tervisekaitsealased uuringud on koondatud ühtsesse infosüsteemi, mis on seotud objektide asukoha parameetritega. Lisaks on arendatud kliendile iseteenidus portaal, mis aitab teenuspakkujatega suhelda kiiremini ning efektiivsemalt, parandades teenuse kvaliteeti. | Ärianalüüs |
Svante Nõmmik (Svante.Nõ[email protected]) |
| 37 | PROM/PREM | Ravikvaliteedi hindamisel rakendatakse peamiselt struktuuri- ja protsessimõõdikuid. Tulemiindikaatoreid on kasutusel vähe ning patsiendi hinnatud tervisetulemit ja teenusekogemust on rakendatud vaid projektipõhiselt (nt insuldi juhtprojektis ja kaugteenuste näidisprojektis) või teenuste põhiselt (nt kaugvastuvõtud), kuid süsteemselt neid Eestis rakendatud ei ole. Andmete kogumiseks ja visualiseerimiseks on kasutatud erinevaid lahendusi, kuid osapoolte tagasiside kohaselt pole tavapärastest infosüsteemidest eraldiseisvad lahendused mugavad. | Tervisetulemite ja inimese teenusekogemuse süsteemne mõõtmine ja kasutamine tervisesüsteemis, et rakendada väärtuspõhist tervishoidu. Olemas on tsentraalne ja integreeritud lahendus nende andmete kogumiseks ja visualiseerimiseks. | Ärianalüüsi lõpetamine, piloteerimine |
Elisabeth Kelner ([email protected]) |
| 40 | EMO andmestandard | Käesolevalt maksab EHK haiglatele EMO teenuse eest teadmata, millise kvaliteediga abi seal osutatakse. 2020 a. muudeti EMO rahastust Maailmapanga Grupi ja Riigikontrolli soovitustest lähtuvalt ning vaja on liikuda edasi täiendavate etappidega. Kuigi on olemas EMO kvaliteediindikaatorid, ei hinnata EM osakondade töö kvaliteeti süsteemselt. Puudub kokkulepe andmete kohta, mis kogutakse ja TISis ei eristu EMO epikriis. | Koostada-kaasajastada EMOs kogutavate andmete standard (mh vastavalt kvaliteediindikaatoritele), et saaks hinnata ja parandada EM osakondades pakutava abi kvaliteeti inimesele. | Ärianalüüs |
Laura Johanna Tuisk (Laura [email protected]) |
| 42 | Ravimiameti ravimistatistika analüüsikeskkonna loomine | Ravimiametil (RA) puudub andmeait ja -analüüsikeskkond, mille tulemusena on ravimistatistika ja aruannete tegemine seotud vananenud infosüsteemi (Samtrack) ja mahuka käsitööga | Projektiga kaasajastatakse (automatiseeritakse) aruannete ja statistika loomise lahendused ning loobutakse vananenud infosüsteemist | I kvartal SF vahendite hankimine; III kvartal hange; IV kvartal ärianalüüs |
Janne Sepp ([email protected]) |
| 43 | Mobiilside antennide modelleerimis programm | Käesoleval hetkel kasutatakse raadiosaateseadmete terviseriski hindamisel lihtsustatud meetodit, mis ei ole asjakohane 5G antennide, keerukamate antenni konfiguratsioonide ja radarite tervisekaitsealaste uuringute teostamiseks. Samuti puudub võimalus raadiokiirguse modelleerimiseks ja visualiseerimiseks. Otsustus kohaks on veel, kas see tuleks teha koos TTJA’ga või MKM-iga. | Soovime valmisprogrammi (nt IXUS), mis võimaldab olukordi keskkonnas visualiseerida, samuti aitab sihtuuringute raames täiendaval analüüsil ja uuritavate objektide kiirguslevikute modelleerimisel. Aitab ka teenuspakkujatega suhelda kiiremini, parandada Terviseameti poolt pakutavat teenust ning optimeerida teenuspõhist lähenemist. | Ärianalüüs ja arendus |
Svante Nõmmik (Svante.Nõ[email protected]) |
| 44 | Ajaleidja | Aegade broneerimine eriarsti juurde on tervishoiusüsteemis keeruline aegade vähesuse tõttu. Kuigi eriarst või perearsti on väljastanud saatekirja, siis vastava aja broneerimine võib olla suurt aega nõudev tegevus (ÜDRi pidev uuendamine, haiglate registratuuridesse helistamine, kõne ootejärjekorras ootamine). Ajaleidja läks töösse 21.03.2022, kuid praeguste andmete põhjal ei saa veel minna II faasi edasi ning tuleb astuda samm tagasi ja teostada kasutajauuringud, mõõdikute töölaua valmimisel analüüsida saadud andmeid ning seejärel teha edasised otsused. | Vähendada inimese ajakulu ja mure esmaste saatekirjade ja tagasikutsete puhul vastuvõtu aegade broneerimisel ja suurendada tema rahulolu tervishoiusüsteemiga | II ja III faasi valideerimine-piloteerimine (ärisisendi kogumine ja teenusedisain) |
Geitrin Jansen ([email protected]) |
| 45 | Ravimiameti laborite infosüsteemi (LIMS) analüüs | RA LIMS on vananenud ja puuduvad labori tööprotsesse toetavad funktsionaalsused . Laborit auditeeritakse regulaarselt erinevate asutuste poolt ja see peab vastama ISO standardile 17025, mis sätestab nõuded ka andmekogule. 2012 aastal viidi läbi LIMSi audit. Leiti, et olemasoleva infosüsteemi täiendamine ei ole otstarbekas ja kaaluda tuleks uue infosüsteemi arendamist. | Eesmärgiks on arendada uus LIMS, mis toetab labori tööprotsesse ja võimaldab RAi erinevate osakondade efektiivset koostööd. Taaskasutatakse Terviseameti infosüsteemi TALIS disaini ja funktsionaalsusi ning on liidestatud infosüsteemiga Samtrack. | III kvartal SF vahendite hankimine; IV kvartal hange; |
Reet Rander ([email protected]) |
| 46 | Ravimiameti kliendiportaali (RAKP) uuendamine | Ravimiameti klientidele mõeldud iseteeninduskeskkond on aegunud ning vajab uuendamist. | Eesmärgiks on arendada kaasaegne iseteenindus keskkond, mis võimaldab vajalikke taotlusi, teatisi ja aruandeid esitada ning toetab RAi ja klientide vahelist informatsiooni vahetamist. RAKP arendamisel plaanitakse võimalikult palju taaskasutada TEIS funktsionaalsusi. | II kvartal SF vahendite hankimine; III kvartal hange; IV kvartal ärianalüüs |
Toomas Silla ([email protected]) |
| 47 | Haiglaravimid–IV mikroteenus | Süsteravimite ordineerimine haigla infosüsteemis on keeruline ning ajamahukas. Puudub üleriigiline standardiseeritud lahustusjuhend, mida haldaks nt Ravimiamet. Standard peaks olema elektrooniline ja HIS-i integreeritav, et vähendada potentsiaalsete ravivigade arvu, lihtsustades arsti tööd ning eelistada digitaalset ordineerimist. | Eesmärk on luua uus "intravenoossete- ja parenteraalsete ravimite kasutamise" mikroteenus, mille aluseks on standardiseeritud lahustamisjuhend ning mida hallatakse (sh uuendatakse/muudetakse) tsentraalselt | 2023: Ärianalüüs ja juurutus |
Brigitha Kask ([email protected]) |
| 48 | Kriminaalses joobes juhi automaatne tervisetõendi peatumine tervise infosüsteemis | Mootorsõiduki kriminaalses joobes juhtimise süüteo teoimepanek ei mõjuta tervisetõendi kehtivust ning info süüteo toimepanemisest ja juhtimisõiguse peatamise põhjustest ei jõua tervishoiusüsteemi. Samas on mootorsõiduki juhile tervisetõendi andmise tingimus kehtiva VV määruse kohaselt, et isikul ei oleks alkoholisõltuvust ja võimetust hoiduda juhtimisest alkoholijoobes. | Tervishoiutöötajatel on ülevaade patsiendi terviseprobleemidest mille olemasolu võib olla vastuolus tervisetõendi omamisega ning mille ravimata jätmine võib põhjustada uue kuriteo sooritamist. | 2023: I poolaasta ärianalüüs; II poolaasta arendus |
Brigitta Õunmaa (Brigitta.Õ[email protected]) |
| 49 | Toote määratlemise krati prototüüp | RAl puudub toote määratlemisega seotud andmete haldamise infosüsteem ja vajalikud tööriistad. Sellest tulenevalt on määratlemise protsess ebaefektiivne ning pikemas perspektiivis ka ebaturvaline | Projekti eesmärgiks on luua masinnägemisel põhinev toote määratlemise tööriist, mis aitab määratlemise protsessi automatiseerida | I kvartal SF vahendite hankimine; II kvartal hange; III kvartal prototüübi arendamine |
Evelin Saar ([email protected]) |
Kui arendusidee saab juhtkomisjoni kinnituse toetavale ressursile, liigub see ärianalüüsi faasi, kus on fookuses võimalikult detailselt tuleviku protsesside kokkuleppimine, sh digilahenduse kuvade ja andmevahetuse kokkuleppimine ning prototüüpimine. Tulemuseks on vastused küsimustele, milline näeb täpselt välja loodav digilahendus ning mida täpselt iga osapool digilahenduses teeb (sh milliseid andmeid vahetab). 2023. aastal on veel teatud tegevused, mis tulevad üle 2022. aastast ning mis ei läbinud arendusideede etappi.
Tabel 2.1 Uued arendusideed, mis kinnitati liikuma ärianalüüsi faasi
| Positsioon hindamise koondtulemuse alusel | Projekti nimi | Lühikirjeldus | Oodatav tulemus | Ajakava | Vastutaja |
| 1 | Ravimiskeem | THT-l puudub sageli selge ülevaade, milliseid ravimeid ja mis põhjusel patsient päriselt tarvitab, patsiendil aga on raskusi arusaamisega, mida ja millal ta võtma peab. Sagedased muudatused ravimiskeemis ja patsientide kommunikeerimata omavoli tekitavad patsiendile otsest tervisekahju üle- või alaravi kaudu. | Lahendus kuvab vaid need ravimid, mida patsient käesolevalt tarvitama peaks, nõuab enne uue ravimi määramist ravimiskeemi üle vaatamist ning võimaldab täiendatavatel spetsialistidel (apteekrid, tugispetsialistid, sotsiaaltöötajad) jätta kommentaare, kui on ravimiskeemi või õige tarvitamise osas küsimusi. | 2023 I-III kvartal arendus |
Patrick Pihelgas ([email protected]) |
| 2 | Immuniseerimise aruandlus tervise infosüsteemi andmete põhjal | Lahendusidee aitab muuta immuniseerimiskava vaktsineerimistega seotud andmete kogumise automatiseerituks. See hõlmab endas iga-aastaseid vaktsineerimisega hõlmatuse aruandeid, vaktsineerimiste kvartali aruandeid, vaktsineerimise andmeid nii vaktsineerija ja maakonna kaupa kui ka üleriigiliselt. | Vaktsineerimisega tegelevad tervishoiuteenuse osutajad ei pea iga kvartali ja aasta lõpus käsitsi vaktsineerimise andmeid koondama ja Terviseametile (TA) edastama, TA saab edaspidi kõik vajalikud andmed ise tervise infosüsteemist välja võtta. Samuti parandab andmete kogumise automatiseerimine oluliselt vaktsineerimise andmete kvaliteeti. | arendus |
Kerli Reintamm ([email protected]) |
| 3 | Eluanamnees | Erinevad spetsialistid koguvad patsientidelt olulist elulist teavet, mis loob konteksti nende terviseseisundi mõistmiseks, ning dokumenteerivad selle iga kord uuesti. Suures osas on tegemist muutumatu või harva muutuva infoga, mille pärimine võib olla patsiendile ebamugav, võtab ebaproportsionaalselt palju aega, vähendades seega sisulisema töö aega. | Eluanamneesi mikroteenus võimaldab kõikidel spetsialistidel koguda ühiselt vajalikku eluanamneesi infot struktureeritult ühte kohta ning täiendada vastavalt vajadusele. See tähendab, et patsient ei pea igal visiidil sama juttu rääkima, on võimalik tegeleda sisulisema tööga. | I-II kvartal ärianalüüs |
Patrick Pihelgas ([email protected]) |
| 4 | Ligipääsude süsteem | Tänane tervise infosüsteemi (TIS) ligipääsude süsteem on takistuseks moodsate teenuste loomisel ning kõigi osapoolte kaasamiseks tervise infosüsteemi abil inimeste tervise toetamisse. | Võimaldada ligipääse tervise infosüsteemis olevatele andmetele ja nende sisestamiseks rollipõhiselt ning paindlikumalt kui see täna on võimalik. | I-II kvartal ärianalüüs; II poolaasta arendus |
Taavi Annus ([email protected]) |
| 5 | TIS andmete edastuse õigus iseseisavalt tegutsevatele tervishoiuspetsialistidele | Füsioterapeudid, logopeedid ja kliinilised psühholoogid näevad TIS-is küll patsiendi andmeid, kuid ei saa andmeid (ravi kokkuvõtted, saatekirja vastused) TIS-i saata, mistõttu kasutatakse perearstiga suhtlemisel e-posti. Seaduseelnõu 600 SE vastuvõtmine võrdsustab ülal nimetatud spetsialistid 01.10.2023 tervishoiutöötajatega ning andmete TIS-i edastamise õigus laieneb ka neile. | Laiemalt on lahendus oluline komponent kliinilistele psühholoogidele, logopeedidele ja füsioterapeutidele iseseisva tegutsemisõiguse andmisel. Lahendus võimaldab esmatasandit toetavatele spetsialistide äriühingutele anda iseseisvalt tegutsevate teenuseosutajate staatus, et Tervisekassa saaks hakata nendega sõlmima ravi rahastamiseks otselepinguid. Kitsamalt on lahendus vajalik praktika kooskõlla viimiseks muutuva õigusega ja patsiendi andmeid puudutava infovahetuse täielikult TIS-i viimine. | I kvartal ärianalüüs; II kvartal arendus |
Vootele Veldre ([email protected]) |
| 6 | Tervishoiuteenuste dokumenteerimisloogika uuendamine | Tänane dokumendipõhine tervisejuhtumi lõpus kokkuvõtete jagamise dokumenteerimise loogika ei vasta enam tervisesüsteemi vajadustele. Kuna patsiendid liiguvad, ei jõua info õigel ajal õigete osapoolteni, mistõttu tehakse dubleerivaid analüüse, inimesed esitavad samu terviseandmeid korduvalt, mis tekitab andmeliiasust ja tervishoiuressursside raiskamist. Korduvate patsiendi ütluspõhistele andmetele tuginemine olukorras, kus spetsialisti poolt loodud samad andmed on juba olemas, tekitab asjatut riski ka ravikvaliteedile. | Luua kokkulepped ja tehnilised eeldused teenuse dokumenteerimiseks tihedamini, sagedamini, väiksemas andmekoosseisus ja vajadustele vastavalt. | I-II kvartal ärianalüüs; II poolaasta arendus |
Karin Rääsk (Karin.Rää[email protected]) |
| 7 | Tervisevaldkonna rakenduste andmejälgija logikirjete ühtlustamine | Tervisevaldkonna rakenduste andmejälgija logikirjed vajavad ühtlustamist | Eesmärk on vähendada TEHIK-usse, TTO-desse, AKI-sse tulevaid pöördumisi TIS logikirjete korrastamise abil. Ühtlustame: -Patsiendiportaalis kuvatava info -Eesti.ee andmejälgijas kuvatava info | I-II kvartal ärianalüüs; I-III kvartal arendus |
Kristiina Kauer ([email protected]) |
| 8 | Töötamise registri (TÖR) liidestus MEDRE infosüsteemiga | Hetkel on tervishoiukorralduse infosüsteemil (MEDRE) võimalik töötamise registri vahendusel pärida ainult töölepingu alusel tööle võetud töötajate andmeid. | Töötamise registri vahendusel on võimalik pärida Terviseametil kõikide VÕS lepingu liikide kohta teavet. | 2023: Arendus juuniks |
Kaidy Teppe ([email protected]) |
| 9 | Uue põlvkonna tervise infosüsteem – Tervise ökosüsteemis vajalike FHIR klient-teenuste analüüs | Puudub ülevaade tervishoiuasutuste tehnoloogilisest võimekusest juurutada FHIR teenuseid | Tagada parem ülevaade tervisevaldkonna ökosüsteemi vaates võimalikest probleemkohtadest ja neid adresseerivatest potentsiaalsetest lahendustest, mis aitavad sündmuspõhise andmevahetuse raames kaasa parema koostalitusvõime saavutamisele | I poolaasta ärianalüüs |
Viljar Pallo ([email protected]) |
| 10 | Teavitused ja meeldetuletused patsiendiportaalis | Patsiendiportaali analüüsist tulenes, et lõppkasutajate ootus on, et PP saadaks teavitusi ja meeldetuletusi erinevate tervist puudutavate tegevuste osas. | Arendatud on funktsionaalsus, kus PP saadab inimesele vastavalt tema valitud kanalitesse (SMS; e-post) teavitusi ja meeldetuletusi (nt uue saatekirja kirjutamine, millest saab liikuda otse digiregistratuuri; teavitus uue retsepti või ravimiskeemi uuenduse kohta, millest saaks liikuda ravimite lehele; teavitus retsepti aegumise/pikendamise/väljaostmise kohta; teavitus uue analüüsitulemuse kohta; vastuvõtuaja meeldetuletus; sõeluuringu meeldetuletus jms) | 2023: I-III kvartal I etapp, analüüs; IV kvartal II etapp disainid ja copywriting |
Signe Asi ([email protected]) |
| 11 | Patsiendikindlustuse ja –ohutuse süsteemi toetavad IKT arendused-TEHIK-RES-IKT | patsiendikindlustus (TTO kohustuslik vastutuskindlustus) hetkel Eestis puudub, patsiendiohutuse süsteem vananenud ja ebaühtlane | patsiendikindlustuse süsteemi loomine välditava kahju hüvitamiseks ja patsiendiohutuse suurendamine ebavajaliku kahju tekkimise vähendamiseks tervishoiusüsteemis. Toetavate IKT lahenduste arendamine süsteemi toimimise tagamiseks. | 2023: I-II kvartal ärianalüüs; I-IV kvartal arendus |
Kerstin-Gertrud Kärblane (Kerstin-Gertrud.Kä[email protected]) |
| 13 | Tervisejuhtimise töölaud (TJT) | Patsientidega tegelevad spetsialistid ei tegutse piisaval määral ühtses inforuumis, struktureeritud terviseandmete kättesaamine on tülikas ja aeganõudev. Heade lahenduste juurutamine käib TTO infosüsteemide arendajatele üle jõu. | Toome kõik patsiendiga tegelevad spetsialistid ühtsesse inforuumi, kus terviseandmeid kuvada, sisestada ja erialade vahel efektiivselt vahetada, seejuures keskse lahenduse kaudu, vältimaks liigset arenduskoormust TTO infosüsteemide arendajatele. | I etapi tulemused III kvartal |
Patrick Pihelgas ([email protected]) |
| 14 | Patsiendiportaali esileht | Patsiendiportaali analüüsis tõid kasutajad välja, et lisaks personaliseeritud infole peaks ka üldisem terviseinfo olema leitav just patsiendiportaalis, et ei peaks käima Google otsingumootoris, mis pole just kõige parem koht terviseinfo otsimiseks. Nii tervishoiuteenuse osutajate esindajad kui ka inimesed lõpp-kasutajatena ootavad, et uus portaal koondab tulevikus kokku ka praegu patsientidele jagatavad diagnoosidega seotud juhised ja infomaterjalid. Samuti on vajalik hästi töötav otsingufunktsioon ja KKK-laadne sisu liigendamine | Patsiendiportaalile on koostatud enne sisselogimist tervisedendusliku sisuga esileht, mis koondab kokku erinevad tõenduspõhised tervist hoidva ja edendava sisuga veebilehed. Veebilehtede sisu haldamise eest vastutab selle omanik ning Patsiendiportaali esileht võimaldab ilma Google otsingut teostamata leida olulise tervise hoidmise, säilitamise ja edendamise teemalise teabe ning tõsta seeläbi elanikkonna terviseharitust. | I kvartal ärianalüüs; Arendus töös 2023 august |
Signe Asi ([email protected]) |
| 15 | Infomudelite mudeldamise töövahendi tehniline analüüs + arendustööd | Tänasest lahendusest on puudu keskne andmestiku mudel, mis oleks sõltumatu kasutatavast andmevahetusstandardist ja kirjeldaks vaid äriloogiliselt, milliseid andmeid erinevate tervise andmete kogumiseks ja dokumenteerimiseks tuleb kaardistada. | Lisaks loodavatele sisuloome töörühmadele on eesmärk arendada/soetada töövahend, mis hõlbustaks töörühmaga koostöös loodud infomudelite visualiseerimist, haldamist ning avaldamist. Lahendus võimaldab meil tagada tervise valdkonna ülese alusandmete standardiseerituse ning selle kättesaadavuse kõigile osapooltele. Ühtsete tervise valdkonna infomudelite ühtsel kujul loomine ja avaldamine on aluseks koostalitlusvõimelistele andmetele juba andmete allikas (mitte ainult TISiga andmevahetusel). | I-III kvartal ärianalüüs; IV kvartal arendus |
Kerli Linna ([email protected]) |
| 17 | Terviseameti välisveebi üle tõstmine VP2 platvormile | Terviseameti väliveeb on vananenud ja kaotab TEHIKu-poolse tehnilise toe, samuti ei tehta vanale veebile enam suuremahulisi arendusi. TEHIKu-poolne tähtaeg Terviseameti uuele veebile üleviimiseks on november 2023. | VP2-le üleminek võimaldab kuvada Terviseameti sisu kaasaegselt ning sihtrühmast lähtuvalt. Samuti tagab see lehe jätkusuutliku toimimise ja järjepideva tehnilise toe. | Arendus peab olema teostatud november |
Triin Vasli ([email protected]) |
| 19 | Klassifikaatorite haldusmooduli tehniline analüüs ja arendustööd | Tervise infosüsteemi andmevahetuses kasutatavad klassifikaatorid ning koodiloendid on täna enamuses avaldatud Publitseerimiskeskuses. Tänane haldusprotsess on keeruline ja ajakulukas, kuna loendite haldamine on lahendatud käsitööna Exceli failides ning puudub ka korralik alusmaterjali säilitamise keskkond. | Luuakse klassifikaatorite haldusmoodul, mis võimaldab loendite kirjeldamist, loomist, muutmist ja versioneerimist. Samuti klassifikaatorite ja koodiloendite metaandmete end nn passi haldust, seostamist kasutuskohadega ning teiste loenditega. Hallata üleminekutabeleid, mis toetavad tugevamalt versioonide muudatusi arendajatele. Samuti võimaldada klassifikaatorite ja koodiloendite masinmõistetav automaatne kättesaadavus lõppkasutajatele. Lisaks on plaanitav lahendus mõeldud kasutamiseks laiemalt sotsiaalministeeriumi haldusala terminoloogiate haldamiseks. | I kvartal ärianalüüs; II-III kvartal arendus |
Kerli Linna ([email protected]) |
| 20 | Kodulähedased analüüsid | Eestis ravi pakkumisel on nii füüsilised kui infotehnoloogilised piirangud, millega peab inimene siiani leppima ja isiklikud soovid/vajadused ei ole aktuaalsed. Selleks ,et inimene ei oleks nii sõltuv teenusepakkuja piiridest on üheks võimaluseks anda inimesele vabadus kasutada kontaktvastuvõtu asemel kaugvastuvõttu või valida teenusepakkuja, kelle juures oleks võimalik raviks/ennetuseks määratud analüüside tarbeks proovimaterjali jätta. Aastal 2022 on Eestis kasutusel 5 või enamat HISi, mille koostalitusvõime on nullilähedane ning tekib killustatus inimese terviseinfo edastamises ja haldamises. | Kodulähedaste analüüside projekt toob inimesele proovimaterjaliandmise võimaluse kodule lähemale ja sõltumatuks teenusepakkujast. Antud projektil on järgmiseks aastaks kaks eesmärki a) ravikvaliteedi parendamine ühtsete kvaliteedinõuete kehtestamise kaudu laboriteenustele ja b) teenuse tehniline arendus, mis võimaldab tellida laborianalüüse läbi HIS/PA IS ja loob võimaluse läbi TJT laborianalüüse tellida | I poolaasta ärianalüüs ja prototüüpimine; II poolaasta arendus; |
Karin Kõnd (Karin.Kõ[email protected]) |
| 21 | Nõusolekuteenusega liidestumiseks vajalike nõuete kokkuleppimine | Digilahenduste teejuhi aruteludest selgus, et kuna terviseandmed on tundlikud andmed, siis riikliku nõusoleku teenusega liitumiseks on vaja jõuda kokkuleppele, mis olukordades ja millistel tingimustel on võimalik rakendustel kesk-süsteemiga andmeid vahetada. Vajalik on sõlmida kogu sektoris kokkulepped hindamise ulatuse, eesmärgi ja korralduse osas. Sama seisukohani jõudis ka EY 05.02.2021 nõusolekuteenuse analüüs. | Nõusolekuteenusele üleminekuks on olemas süsteem, kuidas lahendusi hinnata ning 2023. a jooksul on kogu sektoris kokkulepped sõlmitud hindamise ulatuse, eesmärgi ja korralduse osas. | ärianalüüs |
Liis Kruus ([email protected]) |
| 22 | Mürgistusteabekeskuse ja Medre infosüsteemi andmete liidestamine andmelaoga ning andme analüüsi võimekuse tõstmine | Andmed on killustunud erinevate infosüsteemide ja tabelite (Excel) vahel. Peamisteks kitsaskohtadeks suur käsitöö osakaal ja andmeanalüüsi vähene võimekus. | Andmelao projekti oodatavaks tulemiks on Terviseameti analüüsivõimekuse suurendamine, mis tagatakse andmekvaliteedi parandamise ning analüüsiprotsesside kiirendamise ja tõhustamise kaudu. Projekti üheks tulemiks on ka analüüsist tulenevatele kitsaskohtadele juhtide tähelepanu juhtimine ning seeläbi juhtimisotsuste langetamisele kaasa aitamine. Tegemist on protsessi innovatsiooniga, mille käigus muudetakse andmeanalüüs ning visualiseerimine senisest efektiivsemaks, seda eelkõige läbi aruannete koostamise ning automaatse aruandlusega. | I poolaasta ärianalüüs; II poolaasta arendus |
Eteri Demus ([email protected]) |
| 23 | Tervisestatistika kogumisel uuele andmekogumise loogikale üleminek | Tervisestatistilisi andmeid kogutakse hetkel agregeeritud aruannetega andmete kogumisplatvormi A-veeb kaudu. Eesmärk on vähendada TTOde andmete esitamise koormust ning võtta kasutusele maksimaalselt tervise infosüsteemi individuaalsed andmed. Senine agregeeritud andmete kogumise platvorm A-veeb suletakse. | Individuaalandmete põhjal statistika tegemine; kiirem info andmetarbijatele ning sisend rahvastiku tervise arengukava programmide hindamisse. | Teemade kaupa. Ühe teema rakendamine 2023 a lõpuks - 2024 a esimesel pool aastal. Teistel ärianalüüs |
Jane Idavain ([email protected]) |
| 25 | TA NHL labori laoprogramm | TA NHL laboris puudub laoprogramm. Saabuvaid reagente ja materjale tellitakse ja hallatakse (registreeritakse, kontrollitakse) manuaalselt. Tellitava kauba kogus kogu aeg suureneb ja info (sh lao seisu ja säilimisaja „kukkumiseks“) haldamiseks ei ole programmi. Käsitöö suur hulk võimaldab tellimise ja mahakandmisega seotud probleemidel tekkida. | Võtta kasutusele TA NHL laoprogramm, mille abil saab vähendada manuaalse töö hulka ja see läbi vähendada vigade arvu. Lihtsustada materjalide ja tarvikute tellimist, kauba saabumise ja haldamise infot ning suhtlust tarnijatega. | Ärianalüüs |
Marliin Koolmeister ([email protected]) |
| 28 | Automaatse sisu generaatorite tehniline analüüs + arendustööd | Täna on andmekorraldustalitusel palju käsitööd vajavad lahendused. Kõik juurutusjuhendid, juhendid, kasutajajuhendid ja muu vajalik info kirjutatakse käsitsi erinevatesse failidesse, neid ajakohastatakse, muudetakse ning siis tekib uus fail. Selliste failide haldus ja ajaloo säilimise vajadusest tulenevalt on keerukas. | Loodav tehnilise lahendus peaks elimineerima suures osas dubleeriva, käsitsi tegemise vajaduse ning genereerima metaandmestiku põhjal juhendi, etteantud vormiga. | III kvartal ärianalüüs; IV kvartal arendus |
Kerli Linna ([email protected]) |
| 33 | Ravimiameti infosüsteemi Samtrack uuendamine, II etapp | Ravimiameti (RA) menetluste infosüsteem Samtrack on vananenud | Infosüsteemi Samtrack uuendamise II etapis on eesmärgiks luua moodul, mis toetab müügiloata ravimite ja eriluba nõudvate kaupade menetlemise äriprotsesse | I-II kvartal SF vahendid; III kvartal hange; III kvartal analüüs ja arendus |
Marko Tiisler ([email protected]) |
| 34 | Tubakatoodete teavituste sisuline automatiseeritud kontroll | Tubakaseadusest tulenevalt tubakatootele ja tubakatootega seonduvale tootele esitatavate nõuete täitmise kontrollimise võimekus on puudulik teavituste suure arvu tõttu (2000 teavitust kuus). | Kontrollida teavitused täites tubakadirektiivi ja tubakaseaduse nõudeid :toksikoloogilised andmed toodete koostisosade ja neist eralduvate ainete kohta, teave nikotiini doseerimise ja omastamise, tootmisprotsessi, kapslite/mahutite suuruse, nikotiini sisalduse, keelatud ainete (maitse ja lõhnaained, kofeiin, tauriin, vitamiinid, jm ohtlikud ained), sigarettide tõrva sisalduse, vingugaasi sisalduse, värvainete, kasutamise juhiste ja turu-uuringute, aastaste müügimahtude kohta. | Projekti I etapp |
Mikaela Pakosta ([email protected]) |
| 36 | Unikaalsete identifikaatorite haldusliidese tehniline analüüs + arendustööd | Tänases CDA standardi kasutamise üheks eelduseks on OIDide kasutamine unikaalsete identifikaatorite defineerimiseks. OIDid on kasutusel nii HL7 V3 toimingusõnumistes kui ka CDA-des selleks, et identifitseerida teatud elemente ning tagada väärtuste üleriigiline ja ka seeläbi ülemaailmne unikaalsus, seeläbi seoses FHIR teenuste kasutuselevõtuga on kasutusele tulemas unikaalsed identifikaatorid URL-id. OIDide haldus toimub täna Publitseerimiskeskuses selleks loodud haldusvahendis, mis on täielikult vananenud tehnoloogial ning pärandteenus. Lisaks ei ole tänane haldusliides kasutajasõbralik ega sisalda kogu vajalikku andmestikku OID kohta. | Luuakse tänapäevasel tehnoloogial põhinev haldusliides, mis võimaldab OID/URIsid luua, muuta ja hallata. Iga TTO saab hallata määratud harus enda objekte ning andmekorraldusanalüütik ei unusta uute teenuste juurde luua ka uut unikaalset identifikaatorit. Unikaalsed identifikaatorid (OID-d ja URL-d) on paremini kirjeldatud ja paremini arendajatele kättesaadavad ning haldusliides on näha ka kasutuskohad. Pärandteenuse Publitseerimiskeskus saab sulgeda. | I kvartal tehnilise lahenduse analüüs; II - III kvartal ärisisendi ja ärianalüüsi põhjal arendus; IV kvartal kolimine |
Kerli Linna ([email protected]) |
| 38 | MTK kodulehe 16662.ee uuendamine | Loodud süsteem ja kasutuskeskkond vajavad kaasajastamist, sest olemasolev kodulehekülg on loodud keerukale platvormile ning info täiendamine ja artiklite, kiirete uudiste ülespanek on raskendatud, keskuse digitaalne efektiivsus jääb ajale jalgu. Lisaks ei piisa olemasolevast kriisiolukordades info tagamiseks. | kodulehe töökeskkond muutub loogiliseks, olemasolevat pinda kasutatakse otstarbekamalt, paraneb loetavus ja info jagamine õnnestub mugavalt, vähemate klikkidega. | I poolaasta ärianalüüs + hange; II poolaasta arendus |
Mare Oder ([email protected]) |
| 39 | Hinnakokkulepperavimite järelevalve krati rakendamine | Hinnakokkulepperavimite puudumine apteegis tähendab inimestele aastas lisakulu kuni 2,7 miljonit eurot. Hinnakokkulepperavimite olemasolu kontrollimiseks viivad RA`i inspektorid apteekides kohapeal läbi inspektsioone, mis on väga ressursimahukad. RA puuduvad andmeanalüüsil põhinevad tööriistad tuvastamaks kõige tõenäolisemad rikkujad, et suunata inspektsioonid nendesse apteekidesse | Projektiga luuakse andmeanalüüsi keskkond, mis võimaldab RAi inspektoritel läbi viia inspektsioonieelse riskianalüüsi ja leida need ravimid ning apteegid, kus rikkumise tõenäosus on kõige suurem | I-II kvartal SF vahendite hankimine; II kvartal hange; III kvartal analüüs ja arendus |
Liis Prii ([email protected]) |
Alatabel 2.2 Varasemalt ärianalüüsi faasis olevad tegevused
| Projekti nimi | Lühikirjeldus | Ajakava | Vastutaja |
| Patsiendi üldandmete ühine patsiendiindeks | Uuenduse eesmärk on, et patsiendi üldandmeid uuendataks ja vahetataks kõigi tervise infosüsteemi kasutajate vahel (sh perearstide infosüsteemidega). See võimaldaks jõuda olukorda, kus kõigil teenuseosutajatel on ühtsed ja kõige viimased üldandmed patsiendi kohta (nt ei oleks kontaktisikutena infosüsteemis inimeste eelmised elukaaslased, jne). Analüüsi käigus kaalutakse läbi erinevad teenuse ülesehituse aspektid (sh toimepidevus internetiühenduse kadumisel, andmekaitsest tulenevad nõuded, jne). | Juuni 2022 – Juuni 2023 |
Katre Trofimov ([email protected]) |
| FHIR profileerimine ja terminoloogiaserveri rakendamine SF | FHIR baas metaressursside profileerimine, profiilide publitseerimine, CDA<->FHIR mapping mootorite täiendustööd. Jätkub tegevus juurutusjuhendite loomise põhimõtete kokku leppimiseks. Alustatakse tegevustega terminoloogiaserveri kasutuselevõtmiseks. | Jaanuar 2022 – detsember 2022 |
Kerli Linna ([email protected]) |
| Teabekeskuse arendused | Andmekirjelduskeskkonna ja andmekontrollimooduli rakenduse ja platvormi komponentide refaktoorimise ning kriitiliste edasiarenduste komplektide loomine. Terminoloogiaserveri valiku ettevalmistus arhitektide ümarlauas kaitsmiseks. Klassifikaatorite halduskeskkonna analüüs süsteemianalüüsi sisendiks. 2023. aastal tehakse minihanked ja viiakse läbi järgmised projektid: - Loendite halduskeskkond - OID/URI-de halduskeskkond - Automaatsete juurutusjuhendite genereerimise võimekus -Töövahend infomudelite loomiseks, halduseks ja publitseerimiseks | oktoober 2021 – detsember 2023 |
Kerli Linna ([email protected]) |
| Personaalmeditisiini nõusolekute teenuse aruannete andmevoogude loomine | Personaalmeditisiini nõusolekute teenuse aruannete andmevoogude loomine | Jaanuar 2019 – juuni 2023 |
Piret Kuhlbars ([email protected]) |
| Personaalmeditisiini nõusolekute teenuse aruannete visualiseerimine | Personaalmeditisiini nõusolekute teenuse aruannete visualiseerimine | Jaanuar 2019 – juuni 2023 |
Piret Kuhlbars ([email protected]) |
| Tervise infosüsteemi andmevaaturis geeniandmetel põhinevate riskiskooride vaate loomine | Analüüs tervise infosüsteemi andmevaaturis geeniandmete riskiskooride ja geeniandmetel põhinevate kliiniliste arvutustulemuste kuvade loomiseks. | august 2022 – juuni 2023 |
Piret Kuhlbars ([email protected]) |
| Ravimiregistrisse ravimite saadavuse ja hinnainfo lisamine | Ravimiregistrisse ravimite saadavuse ja hinnainfo lisamise arenduseks vajalik analüüs | Jaanuar 2022 – detsember 2022 |
Toomas Silla ([email protected]) |
| NAKIS andmevoogude uuendamine | NAKISega seotud andmevoogude analüüs sisendiks NAKIS ärianalüüsi | 45261 |
Jevgenia Epštein (Jevgenia.Epš[email protected]) |
| Ravimiregistri UI/UX tööde analüüs | Ravimiregistri kasutusmugavuse tõstmiseks ettevalmistav analüüs | mai 2022 – juuli 2022 |
Ott Laius ([email protected]) |
| Serialiseerija/Deserialiseerija | Tervise infosüsteemi dokumendipõhine andmeolem struktureerida võimalikult suures mahus relatsioonilise andmebaasi kujule, mis võimaldab hiljem andmeid lihtsamalt ning kiiremalt töödelda vajalike andmepäringute andmelettidele vastavaks. | September 2022 – aprill 2024 |
Kristjan Kolde ([email protected]) |
| Pikkade tekstide formaliseerija | Lahenduse loomine, mis võimaldab otsida tekstist tähenduslikke andmeid (ravimid, diagnoosid, isikute nimed, aadressid, telefonide numbrid, isikukoodid, kuupäevad jne.) ja tõsta need lahti andmeväljadesse, võimaldamaks Tervise Infosüsteemi andmestiku senist efektiivsemat kasutust | juuni 2023 – aprill 2024 |
Kristjan Kolde ([email protected]) |
| FHIR põhiste andmete laadimine TIS andmelattu | Analüüs ja arendustööd võimaldamaks TIS andmelattu laadida ka FHIR põhiseid andmeid | Algus jaanuar 2023 |
Kristjan Kolde ([email protected]) |
| Laste tervise andmevoogude kirjeldamine | Laste tervisejälgimisega seotud tervishoiuteenuste andmevoogude kirjeldamine eesmärgiga muuta laste tervise jälgimisega seotud teenuseid efektiivsemaks. |
Eleri Lapp ([email protected]) |
|
| Vähi sõeluuringute registri andmelao ja analüütika loomine | Vähi sõeluuringute registri staatilise andmeskeemi ja registri aruandluse ehitamine | August 2020 – detsember 2023 |
Birgit Saare ([email protected]) |
| NAKIS ärianalüüs | TO-BE tööprotsesside kokku leppimiseks seotud osapooltega mitmed töötoad. Töötubade tulem vormistatakse TO-BE tööprotsesside näol. Lisaks tekivad arendusettepanekud tulevikus vajaminevate infosüsteemide/lahenduste jaoks. | jaanuar 2022 – detsember 2022 |
Jevgenia Epštein (Jevgenia.Epš[email protected]) |
| Uue põlvkonna Meditsiiniseadmete ja abivahendite andmekogu (MSA) analüüs | rMSA andmekogu tänapäevastamiseks vajaliku analüüsi läbi viimine, et edasi liikuda arendusetappi | jaanuar 2022 – detsember 2022 |
Tagne Ratassepp ([email protected]) |
| Arsti õiendi integratsioon | Eesmärk on tekitada arstile võimalus otse läbi oma töölaua edastada õiend Tervisekassale turvalist ning mugavat kanalit pidi (Õiend tuleb saata, kui TVL on juba tööandja poolt kinnitatud või hüvitis makstud ning arst soovib andmeid muuta). Sellega väheneb arstide poolt e-postiga saadetavate dokumentide arv, mille tulemusel omakorda väheneb ka TVL menetlejate käsitsi töömaht. | 2023 |
Avely Raid-Lelov ([email protected]) |
| Tööandja tõendite ja õiendite esitamine riigiportaalis | Eesmärk on tekitada tööandjale võimalus otse läbi riigiportaali edastada tõendeid (inimesel mitu tööandjat/lisa välismaa töövõimetuslehele) ning õiendeid (andmete parandused) turvalist kanalit pidi. Sellega väheneb tööandjate poolt e-postiga saadetavate dokumentide arv, mille tulemusel omakorda väheneb ka TVL menetlejate käsitsi töömaht. | 2023 |
Avely Raid-Lelov ([email protected]) |
| TVH teenuse SAP CRM komponendi asendamine | Töövõime hindamise lahenduse automatiseerimine, käsitöö vahendamine. Analüüsi käigus töötatakse välja kliendile kiiremad protsessid. | jaanuar 2022 – detsember 2022 |
Loori Paadik ([email protected]) |
| TTL koostamise automatiseerimine | Tervishoiuteenuste loetelu uue versiooni (sh seletuskirja) koostamine, millega viiakse loetellu menetluste käigus heaks kiidetud muudatused, liigub seniselt mitmekümne osapoole intentsiivset käsitsi tööd nõudvalt mudelilt olulisel määral automatiseeritud mudelile, kus suur osa sisenditest kantakse loetellu automaatselt vastavat infot koondavate digitaalsele lahenduste baasilt ning eelnõu vormistatakse kindlate reeglite alusel automaatselt, suures ulatuses masinloetaval kujul. | 2023 |
Tanel Kaju ([email protected]) |
| Tervisekassa partnerportaal | Eesmärgiks on jõuda lihtsalt kasutatava ja ajakohase kodulehe ja portaalini, kus igal lepingupartneril on võimalik leida kiirelt endale vajalik info ning infokirjade kvaliteeti uuendades tervet infokirjade teekonda esmasest sisendist kuni info kvaliteetse hoiustamiseni. | 2023 |
Geitrin Jansen ([email protected]) |
| S1 taotlemine riigiportaalis | Viime S1 taotlemise elektroonseks turvalisse riigiportaali www.eesti.ee. Lähetatud töötaja nn sündmusteenuse täiendamine. Kui lähetatud töötajal on olemas vorm A1 (väljastab SKA), mille ta on taotlenud riigiportaalist, siis tal on võimalik ka samas kohas koheselt Tõendi taotlemine on rollipõhine (abistavad selgitused ja täitmiseks kerkivad õiged väljad), sisestatud infot saab taaskasutada, seome EESSI platvormi RINAGA ja A1 olemasoluga. taotleda S1 vormi, mis tagab talle teises EL liikmesriigis ravikindlustuse. | jaanuar 2022 – detsember 2022 |
Eda Palm ([email protected]) |
| Patsient-perearstikeskus digilahenduste võimaldamine | Esmatasandil ei ole läbi räägitud kaugteenuste osutamine ning puuduvad lahendused mugavalt patsiendiga kontakti võtmiseks. 1. Selgitada TK/PAK vahelist lepingut, vajadusel täiendades õigusakte ja võimaldada arstile paindlikumat töökorraldust ja patsientide 2. Töötada välja patsient-perearstikeskus digilahenduste miinimumnõuded ja lisada pakett baasrahasiseseks kompenseerimiseks alates 2024.a algusest. kaugelt teenindamist 3.Toetada PAKe sobiva lahenduse valikul | 2023 |
Laura Johanna Tuisk ([email protected]) |
| RRL 2024 | RRL uuendamine 2024.aastaks kõikidele RRL partneritele (eriarst, ennetus, õendus ja hambaravi) 1. Vajaminevad muudatused rahastamises ja selle arveldamises on kokku lepitud. 2. Leping on lihtne, selge ja üheselt mõistetav. 3. RRL automatiseeritud (lisandväärtus). | 2023 |
Signe Borissov ([email protected]) |
| Kliendirahulolu küsimise piloot | Eesmärgiks on töötada välja ühtne tagasiside küsimise põhimõte, metoodika ja tehniline lahendus, mida saab kõikide Tervisekassa teenuste puhul kasutada. Piloteeritakse 3 teenusega ja laiendame järkjärgult mõõdetavate teenuste ringi. Teenused, enim pöördumisi tekitanud teemad 1. TVL teenus 2. Kindlustuse lõppemise teavitused 3. Skriiningu/vaktsineerimise teade | 2023 |
Maris Liitmäe (Maris.Liitmä[email protected]) |
| Kopsuvähi sõeluuringu rakendamise analüüs | Peamised vajalikud sammud on: -täpsustada, kinnitada sõeluuringu metoodika (sihtrühm ja kaasamine, intervall, erinevate leidude käsitlus jm) - panna paika sõeluuringu korraldus, sh koostada sõeluuringu korraldusjuhend, patsienditeekond - koostada vajalike IT-arenduste lähteülesanne | 2023 |
täpsustamisel (tä[email protected]) |
| Vaimse tervise veebirakenduse piloot | Psühhoteraapia kättesaadavus Eestis on piiratud. Alternatiivina on võimalik kasutada veebipõhist teraapiat nö vaimse tervise veebirakenduste näol, kuid sellised sekkumised vajavad veel täiendavat uurimist. Viia läbi innovatsioonifondist rahastatud sihitud hange hankepartneri leidmiseks, kes 1) kohandab ühe tõenduspõhise vaimse tervise digirakenduse eesti konteksti 2) disainib digiravi vs CBT efektiivsuse võrdlusuuringu 3) leiab tto-dest partnerid 4)koostab uuringu lõpp-raporti | jaanuar 2022 – detsember 2022 |
Marko Tähnas (Marko.Tä[email protected]) |
| Uuele Pildipangale üleminek | Täiendused haiglate infosüsteemides seoses uue PAKS süsteemi kasutusele võtmisega Pildipangas. | 2023 |
SA Eesti Tervishoiu Pildipank |
| Üleriigiline vereinfosüsteem (ÜVIS) | Üleriigilise uue vereinfosüsteemi arendused. Raamhange on läbi viidud ning hankeleping sõlmimisel, et I etapi tööd teha 2023 aasta jooksul. Teine etapp vajab lisaks haiglatele ka TEHIK poolseid arendustöid. Planeeritud ka õigusruumi muudatused aastaks 2024 (määrus 56, transfusiooni protsessi elektrooniline dokumenteerimine). | 2023 I etapp 2024 II etapp |
SA PERH/SA TÜK |
| Eesti infotrubestandardile (E-ITS) üleminek | Vajalikud infoturbealased tegevused elutähtsate teenuste osutajatel (ETO-d), et vastata E-ITS standardile. | 2023 | TTOd |
Kui ärianalüüs on valminud, siis selle raames tehtud teostatavusanalüüsi põhjal otsustab juhtkomisjon suunata tegevused arendusse. Arendusfaasis on fookuses ärianalüüsi nõuete põhjal konkreetse digilahenduse arendamine. Tulemuseks on kliendini jõudnud digilahendus. 2023. aastal on veel teatud arendustegevused, mis tulevad üle 2022. aastast ning mis ei läbinud arendusideede etappi.
Alatabel 3.1 Arendusfaasis olevad projektid
| Projekti nimi | Lühikirjeldus | Ajakava | Vastutaja |
| Tervise infosüsteemi uue platvormi arendustööd 2022 | Tervise infosüsteemi alusplatvormi tänapäevastamine, mille eesmärk on likvideerida tervise infosüsteemi platvormi tehnilist võlga, liikuda legacy lahendustelt üle mikroteenustel baseeruvatele lahendustele, tagada võimekus lahendust skaleerida ning ilma katkestusteta uuendada vastavalt vajadusele. Tööde hulka kuulub: ühtse patsiendiindeksi ja -registri arendustööd, dokumendiregistri krüpteerimislahendus, lahendus andmebaasikirjete kontrollimiseks, audit teenuse edasiarendused, XQuery päringute POC immuniseerimispassi teenuse näitel, asünkroonse andmevahetuse POC, FHIR andmete eraldamise POC. Samuti teostatakse aegkriitiliste andmete teenuse, tervisetõendite teenuse ja dokumendi väljavõtete teenuse üleviimist uuele platvormile ning viiakse läbi POC FHIRi puhul X-tee kasutamiseks. | jaanuar 2022 – detsember 2023 |
Taavi Annus ([email protected]) |
| Terviseportaali arendus | Patsiendiportaal digilugu.ee üleviimine uuendatud tehnilisele alusplatvormile ja uuele disainile | märts 2022 – august 2023 |
Signe Asi ([email protected]) |
| Mürgistusteabe keskuse infosüsteem (MTK) | Vabaneda vananenud ning aegunud tehnoloogilisest lahendusest ning luua uus Mürgistusteabekeskuse infosüsteem, kus vastavalt Terviseameti tegevuse eesmärkidele peetakse mürgiainete, mürgistuste ravijuhiste, sh antidootravi ning nõustatud mürgistuskõnede kohta andmebaasi. Lisaks luua keskkond, kus iga mürgistusjuhtumi juures oleks võimalik teada saada õnnetuseni viinud käitumine - see annaks hea sisendi ennetustegevuse planeerimiseks. Projekti lisaeesmärgiks on luua tehniline võimekus mürgistuste statistikaks ning analüüsiks. | veebruar 2021 – aprill 2023 |
Mare Oder ([email protected]) |
| Ravimi nimede kontrolli (INNA) krati rakendamine | Luuakse nimede sarnasuse hindamise abimehe INNA (INvented NAme) tarkvara, mis võimaldab automaatkontrollide abil tagada ravimi nimi ei oleks segamini aetav ühegi teise ravimi nimega ning ei sisaldaks toimeaine nimetust. Krati rakendamine vähendab ameti töökulu ja vigade võimalusi süsteemis. | detsember 2021 – jaanuar 2023 |
Toomas Silla ([email protected]) |
| EL kliiniliste uuringute määruse rakendamisega seotud IT lahendus | Euroopa Liidu kliiniliste uuringute määruse 536/2014 alusel uuenenud kliiniliste uuringute taotlemise menetlemise protsessimuudatustega seotud IT lahenduse arendused Samtrack II infosüsteemi osana. Eesmärk on lihtsustada suhtlust kliiniliste uuringute sponsoritega ning Ravimiameti kliiniliste uuringute raames määratud ülesannete täitmist laiemalt. | veebruar 2022 – aprill 2023 |
Toomas Silla ([email protected]) |
| Migratsioon samtrack 1 lahenduselt samtrack 2-le | Ravimite andmete sünkroniseerimine Samtrack II ja Samtrack I vahel, et tagada põhiandmete loendite ja müügiloaga ravimikaartide andmete kaasajastamine Samtrack I müügilubade moodulis kuni kõik Samtrack I moodulid on üle viidud Samtrack II-te. See arendustöö tagab korrektset andmevahetust Ravimiregistri ja laiemas pildis Retseptikeskuse ja Euroopa infosüsteemidega nt UPD. | oktoober 2021 – detsember 2022 |
Triin Mäesalu (Triin.Mä[email protected]) |
| EU veterinaarravimite määruse jõustumine/UPD liidestumine SPOR API v2 | Euroopa Ravimiameti poolt on välja töötatud liides (Union database on veterinary medicinal products ehk UPD), mille kaudu on kõikidel ravimiametitel võimalik mh esitada Euroopa Ravimiametile EL määruses 2019/6 täpsustatud kujul teavet kõikide veterinaarravimite kohta, millele on Eestis antud müügiluba. Selle arendustöö eesmärk on vähendada halduskoormust, tugevdada EL siseturgu ja parandada veterinaarravimite kättesaadavus. | aprill 2021 – märts 2023 |
Triin Mäesalu (Triin.Mä[email protected]) |
| Andmeaida teenuse üleminek Verticale | Tervise infosüsteemi andmeaida üleminek uuele tehnilisele platvormile võimaldamaks senisest odavamat ning töökindlamat andmete vahetuse ja säilitamise lahendust. |
september 2021 – märts 2023 |
|
| Kõneside lahenduse loomine | Projekt hõlmab kogu SOM haldusala kõneside lahenduse loomist/uuendamist | veebruar 2022 – juuni 2023 |
Martin Sepp ([email protected]) |
| „Personaalmeditsiini rakendamine Eestis" projekti alamprojektid 2022 | Viia lõpuni nõusolekuteenuse detailanalüüsi alusel tehtav arendustöö. Teostada rinnavähi ennetusteenuse detailanalüüs. | Jaanuar 2019 – juuni 2023 |
Piret Kuhlbars ([email protected]) |
| Reovee seire IT infrastruktuuri loomine ja EU IT platvormiga sidumine | Projekti tulemusena on eraldi süsteem, mis labori seadmest tulevate toorandmete pealt teeb vajalikud arvutused (COVID -19 viirusosakeste sisaldus reovees konkreetses punktis, hilisemalt ka muude haigustekitajate osas). Lõplikuks tulemiks on statistilised näitajad viiruse leviku ja epideemilise olukorra hindamiseks, nt reoveekaart. Projekti üheks tulemiks on andmete edastamine/sidumine EU platvormiga. | veebruar 2022 – märts 2023 |
Janne Pullat ([email protected]) |
| MEIS - Terviseameti menetlussüsteem 2022 | MEIS tööprotsesside analüüs, prototüübi loomine ja süsteemianalüüs | jaanuar 2022 – oktoober 2023 |
Leho Kuusk ([email protected]) |
| eKiirabi | Analüüs ja arendus/hange vahetamaks välja olemasolev ja tehnoloogiliselt vananenud e-kiirabi digilahendus uue ja moodsama vastu. Lisaks muuta e-kiirabi teenuse korraldust ning tuua selle vastutus TEHIKust Tervisekassasse. | jaanuar 2022 – jaanuar 2025 |
Taavi Talve ([email protected]) |
| LIVEga võrdväärse tervise infosüsteemi testandmestiku väljatöötamine | Töö eesmärk on luua tervise infosüsteemi LIVE andmebaasiga võrdväärne testandmestik, mida saab kasutada tervise infosüsteemiga seotud teenuste funktsionaalseteks ja koormustestideks. | oktoober 2022 – juuni 2023 |
Viljar Pallo ([email protected]) |
| FHIR serveri rakendamine sündmuspõhise andmevahetuse toetamiseks (osa ESF projekti „Tervise infosüsteemi tugi sündmuspõhisele andmevahetusele“ etapist II) | FHIR serveri kasutuselevõtmine uue põlvkonna tervise infosüsteemi sündmuspõhise andmevahetuse toetamiseks | august 2022 – märts 2023 |
Viljar Pallo ([email protected]) |
| Sündmuspõhise andmevahetuse jaoks andmekvaliteedi kontrollide mehhanismi tööle rakendamine (osa ESF projekti „Tervise infosüsteemi tugi sündmuspõhisele andmevahetusele“ etapist II) | Uute andmeedastusteenuste loomisel tuleb koheselt pöörata palju tähelepanu andmekvaliteedi kontrollidele, et minimeerida kehva kvaliteediga terviseandmete vastu võtmist. FHIRil baseeruva sündmuspõhise andmevahetuse korral tuleb mõelda läbi andmekvaliteedi kontrollide loogika ning tagada vajalikud mehhanismid kontrollide rakendumiseks. | detsember 2022 – aprill 2023 |
Viljar Pallo ([email protected]) |
| TTL menetlusprotsessi parendamine | Eesmärgiks on TTL-i muutmise protsess viia ühtesesse digitaalsesse keskkonda, kuhu kõik osapooled saavad vajalikul ajahetkel oma sisendi anda, vajaliku info lihtsasti leida ja menetluse protsessiga jooksvalt kursis olla. | 2023 |
Brigitha Kask ([email protected]) |
| Lepingute automatiseerimine | Lepingute automatiseerimise eesmärk on vähendada lepingute loomisel tehtavat käsitööd ning automatiseerida menetlusprotsessi. Projekt adresseerib eriarstiabi, hambaravi, hooldekodude õendusteenuse, koolitervishoiu ja kiirabi lepinguid ja nende muudatusi. | 2023 |
Kadi Krull ([email protected]) |
| Immuniseerimisteatisele vaktsiiniloendi loomine ja kontroll | Töö eesmärk on immuniseerimisteatistel muuta ära vaktsiini välja kriteeriumid. Hetkel on see vaba teksti väli, peaks olema kinnitatud loetelu vaktsiinidest, mida teatisega TEHIKusse edastada saab | 2023 |
Tervisevaldkonna asutuste arendustegevused, mis on oma olemuselt väga väikesemahulised või ei mõjuta asutuse väliseid osapooli, arendusportfelli hindamisprotsessi ei läbi ning need tegevused suunatakse otse arendusse. Järgnevas tabelis on toodud hetkel töös olevad arendustegevused, mis arendusportfelli protsessi pole läbinud.
Tervisevaldkonnal on väga palju kokkupuutepunkte teiste valdkondadega (sotsiaal, töö, jne) Järgnevas tabelis on välja toodud teiste valdkondade juhtiud arendustegevused, mis mõjutavad tervisevaldkonna osapooli ning toovad kaasa arendusvajaduse.
| Projekti nimi | Lühikirjeldus | Ajakava |
Vastutaja/vastutav asutus |
| KVTS jt 623 SE muudatustega seotud arendused | Eelnõu muudatustega reformitakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate inimeste terviseseisundi hindamist arstlikes komisjonides. Eelnõuga lõpetatakse arstlike komisjonide tegevus eraldi haldusorganitena ja senise kolmeliikmelise komisjoni asemel antakse kaitseväekohustuslaste ja kaitseväekohustust võtta soovivate isikute terviseseisundi hindamise õigus Kaitseressursside ameti (KRA) ja Kaitseväe poolt määratud arstidele. Eelnõu näeb ette, et hinnata terviseseisundi vastavust tervisenõuetele, saavad KRA ja Kaitseväe poolt määratud arstid vaikimisi juurdepääsu tervise infosüsteemis olevatele andmetele, kuid inimesele jääb võimalus soovi korral juurdepääsu keelata. | Seaduse jõustumine 1. aprill 2023 |
Kaitseressursside Amet/TEHIK |
| Muutumatu diagnoosiga lapsele tugiteenuste proaktiivne pakkumine | Muutumatu seisuga laste abivajaduse ühekordne hindamine diagnooside põhjal | Analüüs on hangitud ning plaani kohaselt valmib august 2023 |
Sotsiaalkindlustusamet, Aika Kaukver |
| RFK rakendamine | Rahvusvahelise funktsioneerimisvõime klassifikatsiooni (RFK) rakendamine Eestis. RFK kasutuselevõtuga tagatakse sisuliselt ja terviklikult inimese elukvaliteediks vajalike eluvaldkondade ülese funktsioneerimisvõime alusel kogutud andmete vahetus erinevate süsteemide vahel. RFK-d hakatakse kasutama järgmistes teenustes: töövõime hindamine (juba kasutusel), puude raskusastme tuvastamine, tööalane ja sotsiaalne rehabilitatsiooniteenus, taastusravi osutamine, kohaliku omavalitsuse abivajaduse hindamine ja teenusele suunamine. RFK peamised kasutajad on sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse kasutajad ja pakkujad ning tööhõive ja puude hindajad, KOV töötajad, taastusraviteenuse pakkujad. |
2022 aastal viidi läbi ärianalüüs. 2023 aasta II poolaastal alustatakse ärianalüüsi põhjal rakendustegevustega. |
Sotsiaalkindlustusamet/Tervise Arengu Instituut |
| Töötervishoiu tõendite digitaliseerimine | Tervisetõendite digitaliseerimise II-etapp, mille tulemusena realiseeritakse töötervishoiu kontrollidega seotud vajadused | 2023 planeerimine, 2024 arendused |
Sotsiaalministeerium |
Lisaks tervisevaldkonna IT arendustele on aktiivselt töös erinevad e-tervisega seotud äriarenduste projektid, mis annavad olulist ärilist sisendit ning millel on potentsiaal tulemina arendada välja uus IT lahenduse vajadus (sisenevad arendusportfelli arendusideena) või mis toetavad uute lahenduste kasutuselevõttu. 2022-2023. aasta arendusportfellis on võetud aluseks tervisevaldkonna avalike asutuste tööplaan.
| Projekti nimi | Lühikirjeldus | Ajakava | Asutus | Vastutaja | |
| 1 | Teenustele äriomanike leidmine | Tervisevaldkonna e-teenuste gruppideks jaotamine ja neile äriomanike leidmine, et tagada teenuste kvaliteet ja uuendamine | 2023 | SOM |
Taavi Annus ([email protected]) |
| 2 | Arendusportfelli haldamine ja avaldamine | Portfellihalduse protsessi ülesehitamine ning parendamine vastavalt jooksvale tagasisidele osapooltelt. | September 2022 – oktoober 2023 | SOM |
Katre Trofimov ([email protected]) |
| 3 | E-tervise valdkonna sihtarhitektuuri väljatöötamine ja tugi rakendamiseks | E-tervise valdkonna sihtarhitektuur käsitleb uue põlvkonna tervise infosüsteemi visiooni, strateegilist plaani ja plaani täitmiseks vajalikke võimekusi. Selle loomise käigus tekib tehnoloogiline ja strateegiline eesmärk, mis suunab tulevasi otsuseid ja plaane. Sihtarhitektuuri vaade on laiem kui senine tervise infosüsteem on katnud ning arvestab kogu ökosüsteemi vajadusi ning arengusuundi. Sihtarhitektuur töötatakse välja ning tagatakse tugi arhitektuuri laiemaks kommunikatsiooniks ja rakendamiseks ökosüsteemis. | oktoober 2022 – märts 2023 | TEHIK |
Henrik Leinola ([email protected]) |
| 4 | TSI tervishoiutöötajate digioskuste arendamise raamistiku projekt | Euroopa Komisjoni toetusel läbi viidav projekt mille eesmärgiks on hinnata praegust tervishoiutöötajate digioskuste arendamise süsteemi, luua uus raamistik spetsialistide süsteemseks digioskuste arendamiseks erialalise- ja täiendõppe käigus ning viia läbi vajalikud pilootprojektid rakendamise toetamiseks. | detsember 2022 – 2024 | SOM |
Katre Trofimov ([email protected]) |
| 5 | Health System Performance Assessment (HSPA) | Euroopa Komisjoni toetusel läbi viidav projekt mille eesmärgiks on välja töötada Eestile sobiv tervisvaldkonna peamised indikaatorid ja nende halduse süsteem. | 2022-2024 | SOM |
Eleri Lapp ([email protected]ee) |
| 6 | Kaugteenuste näidisprojektid | https://www.haigekassa.ee/partnerile/raviasutusele/kaugteenuste-naidisprojektid 2023.a eesmärgiks on hinnata projektide lõpp-raporteid ja edukalt lõppenud projektid riigiüleselt kasutusele võtta. | 2023 | EHK |
Liis Kruus ([email protected]) |
| 7 | Raviteekondade standardi loomine | Seniste raviteekondade arendamine (insult ja endoproteesimine) on andnud aluse, et raviteekondade loomise raamistikku on vaja ning seda toetab ka Tervisekassa Arengukava. Lisaks näeme, et uue raviteekonna fookusesse võtmine võiks toetuda kindlale raamistikule. | 2023 | EHK |
Sävelin Siida (Sä[email protected]) |
| 8 | Endoproteesimise raviteekond | Soovitud tulem 2023. aastaks: Uue standardi piloteerimine koos tasustamisega on käivitunud. Järjekorrad on puhastatud ning toimivad (lisamine, prioriseerimine) lähtuvalt uutest standardi kriteeriumitest. | 2023 | EHK |
Sävelin Siida (Sä[email protected]) |
| 9 | Insuldi raviteekond | Pärast juhtprojekti tulemuste analüüsi (kvantitatiivne + kvalitatiivne) saab välja arendada tervikliku raviteekonna patsiendi vaates (insuldi raviteekonna standard ehk selged rollid ja vastutus kokku lepitud). Ühtlasi on oleme jõudnud selgusele, millised teenused lisatakse TTL-i, kas jätkame tervisetulemite kogumisega (sellisel kujul) ning kas jätkame piloteeritud tasustamismudeliga. | 2023 | EHK |
Liis Paas ([email protected]) |
| 10 | PROM/PREM kogumine ja kasutamine | Eesmärk 2023 aastal: - Valida Tervisekassa visiooni arvestades kõige sobivamad kasutusjuhud (PWCga eelanalüüs lõpeb I kv) - Otsustada, kas geneerilised või spetsiifilised mõõdikud - Prioriseerida kõige olulisemad raviteekonnad ning nende mõõdikud, valideerida osapooltega - Küsimustikkude valideerimine - kas ise või väline osapool? - Luua teenusedisain ehk valideerida kõikide osapoolte teekonnad, mõelda läbi meie vajadused, kuidas andmeid koguda ja neid kasutada, jne. - Ärianalüüsi tellimine ja valmimine | 2023-2024 | EHK |
Elisabeth Kelner ([email protected]) |
| 11 | Vaimse tervise hindamisinstrumentide valideerimine | Eestis puuduvad vaimse tervise valdkonna vastuvõttudel kasutatavad ühtsed hindamisinstrumendid, mis võimaldaksid efektiivselt inimese triažeerida ning nende edasist raviteekonda ja -vajadust määrata, samuti hinnata probleemi/häire raskusastet. Probleem on tõstatatud näiteks vaimse tervise rohelisest raamatus ning depressiooni raviteekonna analüüsis. | 2023-2024 | EHK |
Laura Liisa Liivamägi (Laura Liisa.Liivamä[email protected]) |
| 12 | Hooldekodude elanike suutervis | Projekti eesmärgiks on luua toimiv teenus üld- ja erihooldekodus elavate inimeste ning kodus liikumisraskustega inimestele suutervise tagamine ja hambahaiguste ennetuse ning suuõõne seisukorra eelhindamiseks, kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogilisi vahendeid. Projekti tulemusena on hooldekodu teenindavad õendusteenuse osutajad rohkem teadlikud oma hoolealuste hammaste seisukorrast, oskavad neid eelhindamisega suunata haiglatingimustel hambaravile ja inimestel on korras suuõõs koos tervete hammastega 2023 aasta lõpuks piloodiga liitunud 7 erinevat hoolekandeasutust. Läbi on viidud õendusteenuse osutajate poolt vähemalt 100 videokonsultatsiooni. Ravile on jõudnud 75 patsienti. | 2023-2024 | EHK |
Mari Kalbin ([email protected]) |
| 13 | Perearstide kvaliteedisüsteemi analüüs | Eesmärgiks on hankida partner, kes viib läbi analüüsi, mille eesmärk on kaardistada esmatasandi kvaliteedisüsteemidega seonduva hetkseis, huvigruppide vajadused ja teha ettepanekud, kuidas rakendada ravikvaliteedi indikaatorite jälgimist ja edendamist toetav teenus Tervisekassa organisatsioonis ning tsentraalselt hallatud nimistupõhine ravikvaliteedi indikaatorite (sh PKS) andmeanalüüsiteenus perearstikeskusele. | 2023-2024 | EHK |
Maria Suurna ([email protected]) |
| 14 | 3N | Rahvusvahelise õenduse kvaliteedisüsteemi Eestis rakendamise analüüs. | 2022 I etapp – tõlkimine 2023 II etapp – Ärianalüüs ja prototüüp 2024 III etapp – Testimine, pilootimine, koolitamine | Eesti Õenduskvaliteedi Arenduskeskus |
Aleksei Gaidajenko ([email protected]) |
| 15 | RHK-11 tõlkimine | Rahvusvahelise haiguste klassifikaatori 11. versiooni tõlkimine Eesti keelde. | 2021-2023 | TAI |
Ruth Mägi (Ruth.Mä[email protected]) |
| 16 | Ühtse Euroopa terviseandmeruumi regulatsiooni kujundamine | Euroopa Komisjoni algatusel toimub üleeuroopaline ühise terviseandmeruumi põhimõtete ja regulatsiooni väljatöötamine. | 2022-2025 | SOM |
Aurora Ursula Joala ([email protected]) |
Tervisevaldkonnas on väga palju erinevaid IT lahenduse ideid ja muid probleeme, mis ei ole jõudnud veel idee hindamiseni või on vahepeal pandud pausile või ootele. Läbipaistvuse huvides kajastatakse järgnevas tabelis ka neid ideid, millega parasjagu keskselt aktiivset tööd ei toimu, kuid on tervisesüsteemi osapooltele olulised probleemkohad või lahendused.
| Tegevus | Kirjeldus |
| Hindamisvahendite keskkond |
Ühtse riiklikku hindamisvahendite keskkonna loomine, milles erineva valdkonna spetsialistidel tekib võimalus ühiselt küsimustikke täita. |
| Lapse saamise sündmusteenus |
Riiklik sündmusteenus raseduse ja lapse saamisega seotud andmevahetuseks ja proaktiivsete teenuste pakkumiseks. |
| Lähedase kaotusega tegelemise sündmusteenus |
Analüüs kuidas tulevikus peaks olema üles ehitatud tervisevaldkonna registrid. |
| Tervisetõendid |
Muudetakse digitaalseks eriteenistujate, relva- ja soetamisloa ja töötervishoiu tervisekontrolli tervisedeklaratsioonid (TD), tervisetõendid (TT) ja tervisekontrolli otsused. Võimaldatakse vastavatel andmekogudel (relvaregister, tööelu infosüsteem) digitaalselt Eeldatavad muudatused: andmekoosseisude täiendused olemasolevates (TD ja TT) päringutes ja dokumentides, arendus (uute TT kasutusalade valik, TD vormi täiendused) patsiendiportaalis, arendus arstiportaalis (sõltuvalt arstiportaali kasutusest ja jätkusuutlikkusest), andmevahetusliides TD andmete eeltäitmiseks (TöR), TT otsuse andmete kättesaadavaks tegemine TIS-is teistele andmekogudele (relvaregister, tööelu infosüsteem). pärida tervise infosüsteemist vastavate kasutusalade tõendite otsuseid. |
| Manuse lisamine saatekirjale |
TTO-d soovivad tekitada võimalust lisada saatekirjale manust (foto, skaneeritud dokument jms) mis ei oleks kohustuslikult seotud uuringuga. |
| Uuringud ja protseduurid digiregistratuuris |
Ennetuste uuringud ja protseduurid muudetakse digiregistratuuri kaudu registreerimiseks inimestele kättesaadavaks |
| Konsiiliumi otsused |
Eraldi minimaalses andmekoosseisus operatiivne minimaalse andmekoosseisuga raviliigi/konsiiliumi otsuse teatis. Seoses TIS platvormi uuendamise plaanidega ning üleminekuga FHIR andmestandardile kavas lahendada teatise kohe FHIR standardil. |
| Digisaatekiri uuringule (radioloogia, funktsionaaldiagnostika) |
Kokku tuleks leppida diagnostika teenuste klassifikaatoris ja saatekirja andmekoosseis, misjärel on võimalikud erinevad arendused nende põhjal: digisaatekiri uuringutele, broneeringuteavitused (info patsiendile planeeritavatest uuringutest ja nende toimumisajast), digiregistratuuris aja broneerimine uuringutele, kodulähedased uuringud jne. |
| Allergiate ja kõrvaltoimete kogumine |
Vajalik standardiseerida allergiate ja kõrvaltoimete kohta info kogumist. Hetkel kas ei koguta sellist infot üldse või toimub erinevates süsteemides nende kohta info kogumine erinevalt, struktureerimata ning info ei jõua vajalikul kujul tervise infosüsteemi. Seetõttu puudub hea ülevaade riiklikul tasandil, mistõttu on keeruline kvaliteetselt esitada infot inimese allergiate ja kõrvaltoimete kohta (nt riski- ja ohutegurite loendites). |